Saksamaa maadleb tööjõupuudusega

Siemens. Foto: SCANPIX

Saksa tööstusettevõtted maksavad oskustöölistele suuri boonuseid ja kõrgendatud palka, võideldes suurima tööjõupuudusega, mida riigis alates 1960. aastate «majandusimest» nähtud on.

Firmad alates Siemensist ja Porschest kuni Continentalini on kuulutanud välja sularahaboonused ning lubanud oma Saksa töötajatele tuleva aasta aprillist lubatud 2,7-protsendilist palgatõusu kahe kuu võrra lähemale nihutada.

Siemens näiteks ütles, et maksab oma töötajaile kogu maailmas tänavu kogusummas välja 310 miljonit eurot tulemusboonuseid. Firma töötajad Saksamaal saavad aga tuleva aasta jaanuaris ühekordse kuni 1000 euro suuruse preemia.

«See ei ole mitte lihtsalt üks sümboolne tegu. Me tõesti tahame neid tänada,» ütles Financial Timesile Siemensi tegevjuht Peter Löscher.

Nii Siemens kui teised on öelnud, et soovivad oma Saksa töötajaid mullu läbielatud raskuste eest premeerida – kui tulemustasud majanduskriisi tõttu ära jäeti ja töötunde kärbiti.

Tööjõuturu ekspertide sõnutsi peegeldab aga firmade suuremeelsus pigem drastilist tööjõupuudust, mis on Saksa masinaehitusel põhinevat jõulist majanduskasvu takerdama hakanud.

Tänavu peaks Saksa impordi väärtus tõusma 16 protsendi võrra 937 miljardi euro peale, seda tänu Hiina ja teiste arenevate maade tugevale nõudlusele luksusautode järele. Ning tootjad hakkavad tajuma pitsitust.

«Peamine põhjus on see, et firmad ei osanud tänavust majandusbuumi ette näha. Mitmes sektoris on juba tõsine oskustööliste nappus,» ütles Saksa tööjõuturu uuringute instituudi IAB direktor Joachim Möller.

Nagu selgub audiitorfirma PwC hiljutisest uuringust, näevad Saksa perefirmad tööjõupuudust kui taastumise suurimat takistust. Saksa inseneride assotsiatsiooni VDI hinnangul on vakantseid ametiposte 43 000 võrra rohkem kui töötuid insenere.

Teadaolevalt on Siemensil vajaka 3000 elektri-, masina- ja informaatikainseneri.

«Me elame maailmas, kus insenere ei ole kerge leida,» ütles Löscher.

Oktoobris langes Saksa töötus esmakordselt enam kui kahe aasta jooksul alla 3 miljoni, mis teeb töötusmääraks 7,5 protsenti. Kantsler Angela Merkel on isegi deklareerinud, et täielik tööhõive – milleks kvalifitseerub töötusmäär alla 4 protsendi – on täiesti jõukohane eesmärk.

Madal töötus on saavutatud tänu möödunud kümnendi tööjõuturu reformide, mille käigus tehti lihtsamaks allhanketöö kasutamine ning loodi alaliste töötajate hoidmiseks riiklikult sponsoreeritud skeem, mille abil languse tingimustes töötundide arvu saab vähendada.

Samas asetab madal töötusmäär ekspordile orienteeritud ettevõtted ülimalt pingelisse olukorda.

«Kui me otsime disainereid või arendajaid, võib õige inimese leidmiseks kuluda neli-viis aastat,» ütles inseneride assotsiatsiooni VDMA president Thomas Lindner, kellele kuulub õmblusmasinaosade tehas Lõuna-Saksamaal.

Möller võrdles aga praegust olukorda 1960. ja 1970. aastate «majandusimega» - ehk siis Teise maailmasõja järgse taastumisega – mil Saksamaa oli sunnitud Itaaliast ja Türgist kasinate oskustega «külalistöölisi» sisse tooma.

Täna otsitakse oskustega ja vilunud inimesi. Samal ajal üritatakse ka olemasolevaid töölisi ümber õpetada ja välismaalt professionaale ligi meelitada, kuid suhteliselt edutult.

«Saksamaa ei ole talendikatele välismaalastele eriti atraktiivne, kuna me ei ole õppinud neid omaks võtma,» ütles advokaadifirma Paul Hastingsi Frankfurdi osakonna direktor Peter Smeets.

«Märgid näitavad, et tööturul ei valitse enam tööandjad, vaid nüüd on töötajatel võimalus valida mitmete pakkumiste vahel,» ütles Möller. «Ja see ei jäta palkasid mõjutamata.»

Mölleri instituudi andmetel langesid lihttööliste palgad aastail 1998-2008 järsult, ülikooli lõpetanute töötasud tõusid samal ajal oluliselt.

Oskustööliste põud on Saksa majanduskasvu juba ohustama hakanud. «Kui me hakkame kaotama tellimusi, kuna ei suuda tähtaegadest kinni pidada, siis jääb kasv kinni,» hoiatab Lindner.

Firmajuhid ja tööturu eksperdid on ühel meelel, et ülalmainitud trend ägeneb eelolevatel aastatel veelgi, kuna Saksamaa rahvaarv kahaneb kiiresti.

«Demograafiline nihe kujutab endast Saksa majandusele tõeliselt ekstreemset väljakutset,» ütleb Löscher.
 

Copyright The Financial Times Limited 2010.