/nginx/o/2016/01/19/4885793t1h61af.jpg)
IBMi rahvusvaheline uuring näitab, et tarbijate jaoks on oluline võimalus autot mugavalt kasutada, kuid enam ei peeta niivõrd vajalikuks saada sõiduki lõppomanikuks.
Uuring: auto omamine muutub teisejärguliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kindel on see, et lähitulevik toob autonduses ja omandisuhetes muudatusi – nii autotootjad kui liisingufirmad pingutavad selle nimel, et pakkuda tarbijatele paindlikke lahendusi auto kasutamiseks,» ütles autorendi ja autoliisinguga tegeleva ettevõtte Avis Eesti tegevjuht Alo Jürgenstein. Siiski sõnas ta, et kuigi üha enam eestlasi rendivad või liisivad – kas lühemaks või ka pikemaks perioodiks – autot, hindavad eestlased jätkuvalt ka auto omanikuks olemist.
IBM viis 16 riigi tarbijate seas läbi uuringu, küsides enam kui 16 000 autokasutajalt, millisena näevad nad oma autokasutust järgneva 10 aasta jooksul. Selgus, et auto on jätkuvalt eelistatuim transpordivahend, kuid tarbijad ei ole enam niivõrd huvitatud auto omamisest – 42 protsenti küsitletutest eelistaks autot kasutada vajadusepõhiselt. Võimalike variantidena toodi välja nii auto rentimine kui sõiduki ostmine ühisomandisse.
«AMTELi statistika näitab, et detsembris tegi Eesti uute sõiduautode turg võrreldes 2014. aastaga 28-protsendilise tõusu,» märkis Jürgenstein, lisades, et varasemast enam on aga tõusev trend see, et järjest enam inimesi liisib või rendib sõiduki, sest väljaost pole ratsionaalne, kusjuures aina enam kaalutakse kapitaliliisingu kõrval ka sõiduki kui teenuse liisingut, mis optimeerib ülalpidamiskohustusi. Jürgenstein rääkis veel, et globaalsele autorendi turule prognoositakse Reutersi andmetel lähima viie aasta jooksul vähemalt 12-protsendilist kasvu ning see toetab teataval määral ka Eesti autorendi- ja liisinguturu arenguid.
IBMi uuringu tulemusi saab kõrvutada ka eestaste autotarbimisega – tarbijad hindavad mugavust ning aina vähem soovitakse oma aega kulutada sõidukiga kaasnevate probleemide lahendamiseks. Seetõttu eelistatakse uuemaid sõidukeid, millega kaasneb vähem igapäevaseid muresid. Samas on tarbijate ootused uute autode suhtes uuringust lähtuvalt muutunud, sest mugavusvarustuse kõrval soovitakse näha targemaid juhiabisüsteeme, mis suunaksid omaniku juba ennatlikult autoga hooldusesse, et vältida hilisemaid suuri kulutusi ning säästa kokkuvõttes aega.
Avis Eesti tegevjuht märkis, et tarbijad soovivad end vabamalt tunda, mitte tegeleda autoga seotud probleemidega. «Näiteks eraisikud eelistavad rendiautot sageli just seetõttu, et need on väikese läbisõiduga ja korrektselt hooldatud. Samuti on rentimise korral võimalik istuda autode rooli, mis isikliku sõiduvahendina, näiteks pere-elu kõrvalt, poleks optimaalsed,» ütles ta.
Jürgenstein lisas, et ettevõtete puhul räägib täisteenusliisingu või sõiduki rendi kasuks nii autopargi halduse kulude optimeerimine, kui ka see, et ettevõtte kasutada on alati korras uued sõidukid, millele saab kindel olla. Tema sõnul eeldavad üle poolte firmaautode kasutajatest, et auto teeninduse ja korrashoiu eest peaks vastutama ettevõte. «Seega toetavad eraisikute ja ettevõtete autotarbimise vajadused autorendi- ja täisteenusliisingu järjekindlat kasvu,» märkis Avis Eesti tegevjuht.