Keskmine brutokuupalk tõusis teist kvartalit järjest
25. november 2010, 08:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti teatel oli keskmine brutokuupalk käesoleva aasta kolmandas kvartalis 11 874 krooni ja brutotunnipalk 72 krooni, mis on võrreldes möödunud aasta sama ajaga vastavalt 0,9 ja 0,3 protsenti rohkem.
Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viis kvartalit langustrendis olnud brutokuupalk tõusis tänavu II kvartalis 1,2 protsenti. III kvartalis tõus jätkus, ent aeglasemas tempos. Samas reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes kaheksandat kvartalit järjest ning käesoleva aasta III kvartalis oli langus 2,3 protsenti.
Septembri lõpu seisuga oli töötajaid 4,8 protsenti vähem kui mullu samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (9,2 protsenti) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (10,2 protsenti).
Keskmine brutotunnipalk aga tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (5,2 protsenti) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (11,3 protsenti).
Juulis oli keskmine brutopalk 11 817 krooni (755 eurot), augustis 11 523 krooni (736 eurot) ja septembris 12 276 krooni (785 eurot).
2010. aasta III kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 068 krooni (1027 eurot) ja tunnis 114,93 krooni (7,35 eurot). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti. Keskmine tööjõukulu tunnis langes 0,5 protsenti.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus tõusis 2009. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (9,7 protsenti) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (10,2 protsenti). Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (5,3 protsenti) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (13,3 protsenti).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal oli valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Haridustöötajate madal kuupalk III kvartalis oli seotud enamiku töötajate puhkusetasu kajastamisega II kvartalis.