/nginx/o/2015/01/06/3660563t1hddc3.jpg)
Taastuvenergia statistika müügist unistav valitsus tahab taas lubada Eesti Energial Ida-Virumaa soojuselektrijaamades massiliselt puitu põletada. Plaan lisab valitsuse teatel Virumaal töökohti ja toob Eesti Energiale 50 miljonit tulu aastas; Taastuvenergia Koja hinnangul tähendab see tarbijatele hinnatõusu ja puidutööstusele tooraine kallinemist.
Eilsel kabinetinõupidamisel otsustas valitsus, et Eesti peaks aktiivselt osalema Euroopa Liidu taastuvenergia ühisturul ja suunama Eesti taastuvenergia ülejäägi müüki teistele liikmesriikidele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Selleks lubati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil jätkata taastuvelektri toetusskeemi muutva elektrituruseaduse eelnõu kooskõlastamisega.
Eesti on võtnud Euroopa Liidu ees kohustuse viia aastaks 2020 taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimises 25 protsendini. Mullu oli taastuvenergia osa energiatarbimises juba 26,3 protsenti.
Majandusministri Kristen Michali sõnul saab Eesti pakkuda juba olemasolevat taastuvenergia eesmärki ületavat kogust ning võimalust riikide vaheliste kokkulepete korral täiendava taastuvenergia müüki teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele. Ministri hinnangul võiks Eesti Energia sellega aastas teenida üle 50 miljoni euro.
Michal lisas, et statistikakaubanduse võimaluse kasutamine loob metsanduses enam kui 2300 uut töökohta, paljud neist Virumaal.
Seoses 500 inimese koondamisega VKG-s on sellest, kuidas puiduhakke masspõletamine Eesti Energia elektrijaamades tuhandeid töökohti loob, rääkinud nii Michal kui ka sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski.
Põlevkivi asemel puiduhaket kasutades saab Narva elektrijaamades statistikakaubanduseks taastuvenergiat toota valitsuse hinnangul kuni 3 TWh aastas. Toodetud energia jääb Eestisse, üle kantakse vaid toodetud statistilised kogused, mida ostu sooritanud riik saab kajastada oma eesmärgi täitmisel, täpsustas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
«Statistikaühikute müük loob võimaluse täiendav taastuvenergia tootmise potentsiaal kasutusele võtta Eesti elektritarbijaid koormamata ja seeläbi elavdada Eesti majandust,» ütles Michal. «Statistikakaubandusega teostatava statistika tootmiseks korraldatakse vähempakkumine ja statistika müügil luuakse mehhanism, et välistada negatiivsed mõjud puidu- ja kaugkütteturgudele. Kõikidele tehingutele eelnevalt hinnatakse selle mõju toormeturule valitsuskabinetis.»
Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammisti hinnang plaanile oli hävitav: elektrituruseaduse eelnõu ei ole suunatud tulevikku.
«Valitsus eilne otsus tähendab taastuvenergia sektori jätkusuutliku arendamise asemel riigiettevõtte Eesti Energia ärihuvide esikohale seadmist tarbijate ja puidutööstussektori arvel,» ütles ta.
Tammisti sõnul maksavad põlevkivielektrijaamades puidu kasutamise toetamise kinni tarbijad läbi soojuse hinna kasvu. Aastatel 2010-2012, mil Narva jaamad puitu põletasid, tõusis Kirde Eestis hakkepuidu ja küttepuu hind 40 protsenti ning kogu Eesti 15 protsenti. «Et puidu masspõletust kavandatakse varasemaga võrreldes kümme korda suuremas mahus, saavad ka mõjud oleme ennenägematult suured,» ütles ta.
Tammisti sõnul saab valitsuse kava jõustumisel Eesti Energiast maailma suurim puidutarbija, sest isegi suurimad tselluloositehased ei tarbi ühes kohas sellises mahus puitu.
Puidu masspõletamisel Narvas on Tammisti sõnul mõju terve regiooni puiduturule ja energiaturule. «Narva elektrijaamades kavatsetakse aastas põletada viis miljonit tihumeetrit puitu. Sellega ületatakse ka kehtivas metsanduse arengukavas seatud säästliku metsamajandamise 15 miljonit tihumeetrine piir.»
Taastuvenergia toetuste eesmärk on taastuvenergia koja teatel soodustada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist, mis jätkaksid tööd ka toetamise lõppedes. See tingimus ei ole täidetud ei Narva elektrijaamade ega ka Auvere elektrijaama puhul.
«Põlevkivijaamades puidu masspõletamine on seega ühiskonnale üks kallimaid võimalusi taastuvenergiat toota, sest ühiskond ei saa vastu uusi elektrijaamu ning maksab ebaratsionaalsele tegevusele peale kallima toasooja hinna kaudu,» teatas koda.
Koja hinnangul peaks riik puidu masspõletamise asemel panustama uutele koostootmisvõimsustele, mis lisavad regionaalset elektrienergia varustuskindlust. Seeläbi saaks kasutusele võtta kohalikku hakkepuitu ja luua uusi töökohti.
«On vale, et taastuvenergia toetusest tuleb kinni maksta Auvere põlevkivielektrijaama rajamine,» märkis Tammist. «Kui veel aasta eest kinnitas majandusministeerium, et Auvere põlevkivijaamal pole õigust toetust saada, siis nüüd on tehtud kannapööre. Puidu masspõletamine tähendaks puidu ebaefektiivset kasutamist, millega koormataks tarbijaid, ettevõtlust ja keskkonda. See ei ole taastuvenergia tootmine, sest pooles mahus on Auvere jaamas siiski vaja põlevkivi põletada.»