/nginx/o/2016/01/15/4876195t1ha5f3.jpg)
Viking Loto aastalõpu loosimist kanti teles üle ja tuhanded inimesed jälgisid pingsalt, kes saab enam kui 188 000 eurot ja kolm luksuslikku linnamaasturit Volvo XC60. Loosimises osales enam kui kaks miljonit piletit, saatejuhid tõmbasid üksteise järel välja võidupileteid, toimunut jälgis komisjon ning näis, nagu oleks kõik olnud õige. Sellegipoolest tekitas loosimise ausus televaatajates küsimusi.
«Ma vaatasin väga hoolega loosimist, kuid ma ei saa kuidagi aru, miks saatejuht piletit võttes ei näita selle numbrit kaamerasse, vaid läheb sellega komisjoni juurde, kes väidetavalt otsivad piletinumbrit,» kirjutas Den za Dnjomi lugeja. Ta pidas võidunumbri varjamist väga kummaliseks. «Inimene saaks ju kohe vaadata oma piletilt järele, kas ta võitis või mitte. Aga praegu on asi ebaaus, sest pole teada, kelle numbrit otsitakse,» kirjutas ta.
Viking Loto aastalõpu loosimise üks osa on ka kõne võitjale. Ajalehe poole pöördunud naisele jääb arusaamatuks, miks on kõik võitjad olnud eestlased. Tema vaatab saadet juba teist aastat ja seni pole olnud ühtegi vene keeles rääkinud võitjat. «Ilmselt on see kõik ebaaus. Kas tõesti keegi seda ei kontrolli?» küsib lehelugeja.
Eesti Loto turundusjuhi Annely Luikmeili sõnul loodi loosimise lihtsustamiseks spetsiaalne seitsmekohaliste numbritega andmebaas, kus iga number on seotud konkreetse lotopiletiga. Loosimises osalesid piletid, mis olid ostetud ajavahemikus 12. november kell 19 kuni 23. detsember. Iga numbrikombinatsioon osales loosimisel eraldi. Kampaania lõpus koostati kõikidest piletitest fail, kus igale loosimises osalevale numbrikombinatsioonile anti unikaalne number. Need trükiti spetsiaalsetele blankettidele, mida kasutati loosimisel.
«Et loosisedelid ei ole seotud piletiandmetega, saame need valmis trükkida piisava ajavaruga, prognoosides nädalamüükide põhjal mängukombinatsioonide (s.o unikaalse ID-numbriga sedelite) koguarvu. Samuti saame nii veenduda sedelite numeratsiooni jälgides, et kõik sedelid tõepoolest olemas ja saavad loosikasti pandud,» selgitas Luikmeil.
Ta lisas, et kui lotofirma hakkaks trükkima loosisedelitele piletinumbreid/kombinatsioone, siis peaks olema periood kampaania lõppemise ja loosimise vahel palju pikem. «Ka oleks sel moel raske kontrollida sedelite terviklikkust,» tõdes ta.
Luikmeili sõnul polnud mõtet näidata seitsmenumbrilist kombinatsiooni ekraanil, sest need ei ütle televaatajale mitte midagi ja see oleks vaid kulutanud eetriaega. Loosimise õigsust kontrollis neljaliikmeline komisjon.
«Faili kõigi numbrikombinatsioonidega ja ostetud piletite infoga koostas IT-süsteemide sertifitseeritud audiitor Mart Mäe. Audiitor kontrollis, et väljaloositud numbrid vastaksid õigetele lotopiletitele, sisestades identifitseerimisnumbri arvutisüsteemi. Eesti Loto klienditeeninduse spetsialist Anni Peebo kontrollis identifitseerimisnumbri vastavust õigele piletinumbrile. Eesti Loto müügispetsialist Pille-Riin Valner protokollis võidupiletite andmed. Protseduuri õigsust jälgis Virge Maripuu rahandusministeeriumist.
Luikmeil täpsustas, et saates kõlasid ainult nende võitjate andmed, kes olid pileti ostnud internetist. Saate stsenaariumi kohaselt helistati otse-eetris vaid neile, kes võitsid summa alates 1000 eurost või ühe autodest. Vene keelt kõnelevaid inimesi nende seas ei olnud.