/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/01/13/4871559t1h9a7a.jpg)
Euroopa Parlamendi liige Yana Toom pöördus õiguskantsleri poole palvega uurida Kohtla-Järve elanike vee- ja kütteta jätmise õiguspärasust.
Toom palub Madiselt uurida elanike kütteta jätmise õiguspärasust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Palun Teid hinnata kaugkütteseaduse (KKütS) paragrahv 17 lõige 4 vastavust põhiseadusele. Eeskätt palun otsustada, kas selles normis sätestatud võimalus lülitada küte välja talveperioodil ja pakaselise ilmaga on vastavuses põhiseaduse paragrahv 11 ehk proportsionaalsuse põhimõttega,» kirjutab Toom oma pöördumises õiguskantslerile.
«Eesti Vabariik on ratifitseerinud ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti, kuid see ei kajastu kehtivates õigusaktides. Viimase asjaolu tõttu on meil riigis võimalikud sellised olukorrad nagu käimasoleva aasta jaanuaris ulatuslikku avalikku vastukaja saanud vee- ja kütte väljalülitamised Kohtla-Järvel Vahtra tn 23 ja Uus tn 9 elumajades,» märkis Toom oma pressiteates.
Toom palub õiguskantsleril hinnata, kas Kohtla-Järvel tekkinud olukord rikub elanike õigust adekvaatsele eluasemele. ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti (OHCHR) definitsiooni kohaselt adekvaatne eluase peab pakkuma enamat kui nelja seina ja katust. Nagu rõhutab OHCHR, “õigus adekvaatsele eluasemele hõlmab juurdepääsu adekvaatsetele teenustele“, mis ei tähenda üksnes seda, et majakonstruktsioon peab olema adekvaatne, vaid elanikele peab olema tagatud juurdepääs tähtsatele teenustele ning infrastruktuurile, sealhulgas joogiveele ja küttele, sedastas europarlamendi saadik oma pöördumises.
Niisiis on soojusvarustuse katkestamine mitte üksnes omandiõiguse, vaid ka rahvusvaheliselt tunnustatud (korteriomanike ja kolmandate isikute) adekvaatse eluaseme õiguse märkimisväärne piiramine, märgib Toom.
Tekkinud olukorras ning peale 13. jaanuaril 2016 toimunud Riigikogu infotundi, kus majandus- ja taristuminister Kristen Michali vastused ei andnud lootust, et valitsus kavatseb antud olukorras midagi ette võtta, valmistavad Keskerakonna riigikogu liikmed ette kaugkütteseaduse muudatusettepanekud, mille esitab esmaspäeval, 18. jaanuaril 2016 riigikogu õiguskomisjoni liige Olga Ivanova, teatas Toom neljapäeval. Seaduse muudatusettepanek näeb ette, et kütte väljalülitamine oleks võimalik üksnes juhul kui see ei kahjusta kolmandaid isikuid, see tähendab kuna leping on sõlmitud korteriühistu ja soojusettevõtte vahel, siis kolmandaks osapooleks on korteriomanikud, kellel on antud olukorras piiratud võimalused oma õiguste kaitseks, kuid kes kannavad kahjusid, sealhulgas maja infrastruktuurile nagu näiteks torud tekitatud kahjusid.