Mitu aastat käsitöö propageerimise ja müümisega tegelenud õdedest ettevõtjad Katrina ja Mari-Helena Toompere käisid eile hommikul Tallinnas Kopli linnaosas kodututele käpikuid ja mütse jagamas.
Käsitööettevõtjatest õed jagasid kodututele käpikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kaks ettevõtlikku õde, kes teevad ja müüvad ilusaid kudumeid, viisid oma ülejäänud mütsid-kindad kodututele,» kirjutas Postimehe toimetusele üks noormees, kellele jäi Facebookist silma pilt, mille 2011. aastast käsitöökudumite müümisega tegelev ettevõte ZizterZ täna hommikul oma fännilehele postitas.
«See on, jah, hommikust saati seal Facebookis populaarne olnud,» tunnistas ka ettevõtte tegevjuhist õde, Katrina Toompere, viidates sellele, et hommikul postitatud pilti on laikinud üle tuhande inimese ning mõnikümmend seda ka jaganud. Kuna õdedel on saanud tavaks annetada lõppenud hooaja käpikud ja mütsid tavaliselt heategevuseks – varem on saanud talvel käed soojaks nii lastekodulapsed kui ka suurpered –, siis sel korral otsustasid nad teha nende kodutute talvise elu soojemaks, kellel endil mütsi ja kindaid ei ole.
«Käisime eile hommikul Kopli poolsaarel otsimas – kus need supiköögid on ja kus nad tavaliselt käivad,» kirjeldas Katrina Toompere. Laevastiku tänava päästearmee supiköögi juures leidsid nad ka viiele komplektile käpikutele ja mütsile uued omanikud. «Kaasas oli meil neid kotitäis, aga lihtsalt rohkem ei tundunud olevat neid, kellel mütsi ja kindaid ei olnud üldse ning käed paljad ja jalad paljad olid,» selgitas ta.
Tallinnas tegutseva ettevõtte ZizterZ asutanud õed töötavad igapäevaselt digi- ja turundusvallas ning käsitööd peavad nad endal pigem hobiks. «Igapäevaselt on palju asju, mis sellele vastu töötavad – näiteks mainekujundamine noorte naisterahvaste seas, kes võiksid olla justkui sihtgrupp, aga nende jaoks ei tundu selline vanaemade poolt käsitsi tehtud asi väga vinge,» nentis Katrina Toompere.
Ta lisas, et seda peavad nad õega enda kõige suuremaks saavutuseks – et on suutnud lisaks müügile käsitööd ka populariseerida läbi oma mustrite ja muude nõuannete tasuta jagamise. Otseselt käsitööharidust õdedel ei ole, kuigi nad mõtlevad ise oma toodete disaini välja. Ellu viivad neid 14 kudujat üle terve Eesti. «Nad ei ole kõik aktiivsed – sellised kaheksa-üheksa on igapäevaselt tööl,» sõnas Katrina Toompere, tähendades, et nende juures töötavate kudujate hulgas on ka 50-aastase staažiga käsitöömeistreid.