Eksperdid: just nii palju elulootust on merre uppunud autol

Rohukülas hiljuti läbi jää vajunud auto on taas kuival maal. Foto: Eduard Laur

Viimastel päevadel on meediasse jõudnud mitut juhtumit, kus autojuhtidel on õnnestunud oma sõiduvahend jääkatsetel merre või järve ära uputada – eksperdid annavad hinnangu, kui palju elulootust sellisel autol veel pärast kokkupuudet veega on.

«Merre sõitmisel on lihtne – selle autoga pole pärast enam midagi teha,» sõnas Tondi autoteeninduse meister Peeter Viks muigamisi. Ta selgitas, et meresool hävitab kõik, mis vähegi metallist on ja isegi, kui see auto pärast veest välja tõmbamist ära kuivatada, siis maksimaalselt aastaga on see auto nii ehk naa läbi roostetanud. «Mina erilist lootust ei näe sellel kuivatamisel,» tähendas ta seejuures.

Sama hinnangu andis ta ka järve uppunud autole, kuna tänapäeval on suuremal osal autodel korralik elektroonikasüsteem peal ning kui autole jääb aku peale, siis läheb kogu süsteem lühisesse. «Siin tihtilugu on juhtumeid, kus vahetatakse autodel juhtajusid välja, sest need on kuskil jalgade juures, vesi on kuskile sisse läinud ja see lihtsalt põleb maha ning kogu lugu,» lausus ta.

Taastamine vaid entusiastidele

Kui aga auto omanikule ikkagi südamelähedane on ja ta vähemalt tahab proovida selle taastamist, siis peab ta arvestama võrdlemisi kopsaka väljaminekuga. «Üliraske on öelda – eeldades, et sellel autol kaskot ei ole, siis ma arvan, et sul lähebki see auto raha sinna,» nentis Viks, kuna sellisest olukorrast läbi käinud auto tuleb üldiselt pärast seda täiesti tükkideks võtta, kuivama panna ja kõik plokid üle käia. «Paar nädalat on ikkagi pikapäevarühmal tööd,» märkis ta, viidates sellele, kui palju tööaega selle alla minna võib.

Sellisel juhulgi on see pigem asi, mida mõni asjaarmastaja oleks nõus ette võtma. «Mõni entusiast ostab ära ja viitsib oma garaažis teha – mina küll pole kuulnud, et mõni selline ellu ärkaks ja sõidaks veel aastaid,» rääkis Viks. Siinjuures tõi ta näite ka maasturiomanikest, kes pärast sügistorme tulevad autoteenindusse, kus on näha, et juba kolme nädala möödudes on rooste autol oma töö teinud. «See on see soolavesi,» nentis ta.

Ka mitu konkreetselt autoelektroonika remondiga seotud spetsialisti kinnitasid Tondi autoteeninduse meistri hinnangut. «Seal tuleb palju osasid ära vahetada – juhtmekimbud saavad kõige rohkem viga,» tähendas üks, nentides, et temagi ei anna vees käinud autole väga palju elulootust. Kuigi auto kapoti- ja põhjaalused plokid on reeglina tehtud veekindlad, mõjutab kokkupuude veega kõige enam juhtplokke, mis veega kokkupuutel tavaliselt otsa saavad. «Kõik salongis olevad asjad saavad otsa,» sõnas ta.

Ka tema kinnitas, et alati jääb kogu süsteemi väljavahetamise variant, aga see ei ole lihtsalt rentaabel. «Tavaliselt siis saab, kui teine avariiline auto kõrvale osta – nii ka tehakse, et enamik sisu tõstetakse ümber,» rääkis autoelektroonika spetsialist, kes pakkus, et selline ümbertõstmine võiks võtta julgelt nädal aga tööd. Selle lisandub veel aeg, mis kulub plokkide kordaseadmiseks.

«See sõltub autost – osal autodel ei ole üldse elektroonikat peal, teistel on tohutult,» märkis ta, lisades, et näiteks SL või Honda, kus on vähem juhtmekimpe, võtavad ka vähem aega. Muidugi võib sarnase avariilise auto kõrvale saamine olla küllaltki aeganõudev, kuid võrdlemisi odav – kui näiteks USAst osta. «Aga seal on ka transport ja ikkagi sõltub, millise auto kontekstis neid asju vaja on,» kostis spetsialist.

Kõik sõltub veekahjustuse suurusest

«No kasutada seda (autot – toim) kindlasti saab, aga küsimus on selles, palju see maksma läheb,» märkis ka Tartus tegutsevad autoelektroonika remondi ja diagnostikaga tegeleva ettevõtte Dialab esindaja, kelle kinnitusel tuleks sellisel juhul ikkagi terve auto välja vahetada. «Sõltub, palju see veekahjustus on, aga kui me räägime sellest Volkswagen Touaregist, mis sinna merre ära uppus, siis sellega suurt midagi teha ei ole – see tuleb suht maha kanda ja teine auto sinna sisse osta,» lisas ta samas, viidates nii soolavee- kui elektroonikakahjustustele.

Ainukesi näiteid, kus tema sõnul on autod veel mitmeid aastaid pärast veega kokkupuudet kasutuskõlblikud olnud, oli 2005. aasta Pärnu jaanuaritormi järel. «Need, kes väga kiiresti jaole said, nendel väga hullu ei olnud – need sõidavad siiamaani,» tähendas ta.

Esimese asjana sellisel juhul tuleks tehniku sõnul autol aku pealt ära koristada, et seal voolu enam poleks. «Kui voolu peal ei ole, siis ei ole väga hullu, aga kui vool on peal, siis ei ole seal enam midagi päästa,» selgitas mees.