/nginx/o/2016/01/12/4868981t1h181b.jpg)
Eesti on alustanud valitsuse tasandil arutelusid mitmete soodustuste tegemiseks, et aidata siinsetel alustavatel ettevõtetel luua uusi töökohti ning meelitada neil koha sisse võtma välismaistel tippspetsialistel.
Eesti lihtsustab iduettevõtete töötajatel elamislubade saamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näiteks arutati peaminister Taavi Rõivase kokku kutsutud ümarlaual täna start-up ettevõtete ettepanekut muuta välismaalaste seadust selliselt, et start-up ettevõtete asutajad ja töötad saaksid lihtsustatud korras elamislubasid.
Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul seab kehtiv välismaalaste seadus mitmeid nõudeid, mida start-up ettevõtted üldjuhul täita ei suuda.
Nii näiteks peab äriühingul olema vähemalt 65 000 eurot kapitali, mis on investeeritud äritegevusse Eestis. Samuti on kehtivas seaduses säte, et aasta pärast võib kapitali nõude asemel olla äriühingu müügitulu vähemalt 200 000 eurot aastas või peab äriühing maksma töötajatele kokku vähemalt viiekordset Eesti keskmist brutopalka. Eestisse tööle võetavale välismaalasele tuleb üldjuhul maksta vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka.
Siseministeeriumis ongi juba väljatöötamisel välismaalaste seaduse muudatused, mis võimaldaksid Eesti majandusarengu huvides perspektiivsetel start-up ettevõtetel Eestisse tulla ja paindlikumalt kõrgelt kvalifitseeritud välismaalasi tööle võtta.
«Samal ajal on oluline ennetada viisade ja elamislubade väärkasutust,» ütles Ruth Annus ja märkis, et vastava eelnõu algatamiseni on kavas jõuda tänavu esimese poolaasta jooksul.
Massilist sissevoolu ei tule
Eestis tegutseva start-up ettevõtte Funderbeam eestvedaja Kaidi Ruusalepa sõnul on ta märganud, et see teema kipub võtma emotsionaalset mõõdet.
«Tahaksin üle rõhutada, et räägime välisturgude kogemusega juhtidest ja valdkonnaekspertidest, kellest Eestis on paraku põletav puudus. Rahvusvaheliselt kasvada soovivatel Eesti idufirmadel lihtsalt pole piisavalt inimesi võtta,» ütles Ruusalepp Postimehele. «Ning vajalike töötajate - uute maksumaksjate - siiatoomine peaks olema võimalikult lihtne ja kiire - rahvusvaheline konkurents on karm ja tööjõu kiire liikumine aitab meil püsida konkurentsis.»
Ruusalepa sõnul eksivad rängalt need, kes püüavad näha initsiatiivis siinsete töötajate arvelt külalistööjõu massilise ja kontrollimatu sissetoomise katset.
/nginx/o/2016/01/12/4868993t1hd256.jpg)
Teise teemana oli täna laual küsimus, kuidas muuta osalusoptsioonide maksustamine iduettevõtete jaoks soodsamaks. Näiteks selliselt, et ettevõtte täieliku müügi korral enne kolme-aastast optsioonide maksuvabastuse tähtaja täitumist mitte rakendada erisoodustusmaksu ning käsitleda osalusoptsioone ettevõtlustuluna.
«Edasi ootab meid ees analüüs, mis on olemasoleva optsioonide maksustamise head ja vead, mis on sektori vajadused ja probleemid ning mis viisil saaks neid maksudega lahendada. Ilmselgelt keeruline teema, mida kiirkorras ülejala lahendada ei tohi mingil juhul.» ütles Postimehele arutelul osalenud rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.
Peaminister Taavi Rõivase sõnul on Eesti start-up’ide arvult per capita Euroopas esikohal. «Usume, et edu loob uut edu ja meil on potentsiaali enamaks. Tahame motiveerida ettevõtlikke talente Eestis töötama, et tänastest start-upidest kasvaksid rahvusvahelised korporatsioonid,» ütles Rõivas.