Lugejad kurdavad - korstnapühkijast pole tolku

Kütmise juures on igal ühel oma nipid. Foto: Arvo Meeks

Postimehe artikkel kuidas kütta ahju, pani ka paljud lugejad jagama oma nippe ahju kütmisest. Tuleb välja, et igal meistril on oma käekiri ja nõnda ka ahjukütmise osas.

Kütmise teema tekitas nõnda palju saginad. Vaieldi korstnapühkija tarviduse üle, puuhalgude koguse üle ja ka siibri lahti hoidmise üle.

Üks lugeja pani teistele südamele, et ahi peab korras olema, igal aastal korsten korralikult puhastatud ja üle vaadatud ning oluline on ka see, et ahju tuleb kasutada. Teise lugeja sõnul ei ole jällegi korstnapühkijatest tolku. «Mul naabri juures oli hiljuti tuletõrje auto mitu tundi, käisid tulekustutitega midagi kustutamas, pärast oli veel korstnapühkija katusel mitu korda oma harjaga korstnat läbi tõmbamas, kuigi nägin, et korstnapühkija käis ka sügisel. Pole neist korstnapühkijatest mingit kasu.»

Tallinna korstnapühkijate soovitus siiber kümneks minutiks veel lahti jätta, pani ühe lugeja imestama. «Imelikud nõuanded jah, mind õpetati juba lapsena ahju kütma ja pole elu sees kuulnud, et siiber tuleb 10 min veel lahti hoida. Siis ju kõik soe läinud. Mind õpetati just seda hetke tabama kui viimane sinine leek sütelt läinud on ja siis ruttu uksed ja siibrid kinni panna.»

Teised lugejad aga vaidlevad talle vastu. «Kui kohe siibri kinni paned, siis lämbud ära. See on ohtlik,» kirjutab üks. Teine aga soovitab kasutada oma nina - kui vingu veel sisse ajab, siis jäta siiber natukeseks lahti. Talle vastab kolmas lugeja, kelle sõnul nina ei saa kasutada, sest vingugaas on lõhnatu.

End ahjualuseks nimetav Postimehe lugeja vaidleb vastu korstnapühkijate soovitustele täita kolle pooles ulatuses puudega ja põlema süüdata. Nimelt tema sõnul ehitatakse ahi vastavalt ruumi suurusele ning ahju suurusele vastavalt ehitatakse ka küttekolle. Seega on ahju küttekolle täpselt nii suur, et võib kütta korraga ahjutäis.

Temale vaidleb aga omakorda vastu lugeja, kes on kuulnud õpetust, et kolmveerand koldest pannakse täis «Kui on vajadus lisakütmise järele siis esimese ahjutäie süte kustumise paiku võib veel umbes 2/3 esimesest kogusest ära põletada. Aga mitte rohkem. Ahju kahjustamise kõrval oleks see juba ka kütuse raiskamine. Liiga soojad gaasid lendaksid korstna kaudu välja.»

Nende mõlema arusaamad ahjukütmisest purustab aga kolmas lugeja, kes endi sõnul tegeleb igapäevaselt ahjude ja korstnatega. «Ahju ei panda rohkem, kui pool kollet korraga ja hiljem lisatakse lihtsalt puid juurde. Erinevate kaminate ja ahjude tootjate kasutusjuhendis on see isegi kirjas. Asi nimelt selles, et puidugaasid jäävad sel juhul põlemata ja osa sooja läheb kaduma või veel hullem, need gaasid süttivad korstnas ja tekib tahmapõleng.»

Kommentaaridest selgus, et ühele lugejale jäi ebaselgeks pliidi soemüüri puhul, et miks peavad olema lahti mõlemad siibrid? «Olen külmal ajal kütnud alati nii, et lahti on ainult soemüüri siiber, siis käib soojus seda kaudu. Suvel, kui mõnikord pliiti söögitegemise pärast kütan, siis panen just soemüüri siibri kinni ja lasen kuuma õhu otse korstnasse.» Samuit ei mõistlud ta, et miks peab ootama kümme minutit pärast puude põlemist, enne kui võib ahju siibri kinni panna?

Talle vastas lugeja, kes seletas, et ainult süütamise ajaks om mõlemad siibrid lahti. Kui puud koldes põlevad, siis läheb suvesiiber ehk stardisiiber kinni. Ta selgistas: «Suvesiiber, ehk stardisiiber, on suitsule lühike sirge tee otse korstnasse. Tõmme on palju tugevam, sest takistus on suurem.» Samuti lisas ta, et soojamüürisiibri ehk talvesiibri kaudu käib kogu suits läbi soojamüüride pikkade ja kõverate kanalite ning nende tõmme on palju viletsam, seda eriti maha jahtunud majade puhul.

Talle aga vaidles vastu lugeja, kelle sõnul tuleb esialgu avada ainult suvesiiber, alles siis kui tuli all, avatakse ka talvesiiber ning mõni aeg pärast seda tuleb sulgeda suvesiiber. Leidus jällegi neid, kes nõustusid esimese lugeja soovitustega. «Suits läheb korstnasse nagunii seda teed kust tal kergem minna on ja mida soojemaks sa kiirlõõri ja korstna ajad seda vähem ta pikka lõõri minna tahab,» nõustusid kommentaatorid esimese lugejaga.