/nginx/o/2010/11/23/471847t1h1969.jpg)
SEB ökonomisti Hardo Pajula sõnul ei ole väliskaubanduse väike puudujääk eesmärk omaette, kuid mida suurem on puudujääk, seda rohkem jäävad inimesed võlgu.
Pajula: väliskaubanduse puudujääk viib võlgadeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mida suurem on väliskaubanduspuudujääk, seda kiiremini mässivad kõnealuse riigi residendid end võlgadesse ja see - nagu me äsja veendusime - ei pruugi olla alati kõige parem uudis,» sõnas Pajula.
Statistikaameti andmetel oli väliskaubanduse puudujääk septembris imeväike, 0,3 miljardit krooni. Puudujääk on 18 korda väiksem kui näiteks 2007. aasta aprillis kui see oli 5,5 miljardit.
Pajula on ka nõus, et vähemalt osa Eesti eksportijaid on võitnud kulude otsustavast kärpimisest kriisi suhtelises algfaasis, aga ilmselt veelgi rohkem on aidanud peamiste väliskaubanduspartnerite majanduskasvu oodatust tunduvalt kiirem taastumine.
Ökonomisti sõnul majandusolude paranedes aga sisenõudluse elavnemine kasvatab sissevedu ja hakkab muude tingimuste samaks jäädes jälle puudujääki laiemaks rebima.
Lähiajal Pajula aga edasist ekspordi kasvu ei ennusta.
«Viimaste kuude kasvutempod on olnud nii kiired, et ma imestaksin, kui need edasi peaksid tõusma - siin tuleb tõenäoliselt juba mingi puhtaritmeetiline piir varsti ette.»