/nginx/o/2016/01/08/4860051t1hfec9.jpg)
Tarbijaõiguse spetsialisti Margus Kingisepa sõnul peab uue arve esitamise eest tasu küsimise keelava tarbijakaitseseaduse järgi olema tasu arvestatud teenuse omahinna sisse.
Ekspert: tarbijale tuleb anda valik, kuidas arvet saada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Märtsis jõustuv uus tarbijakaitseseaduse redaktsioon keelab tarbijalt arve esitamise eest tasu küsimise, sõltumata sellest, kas tegemist on elektroonilise või paberarvega,» ütles tarbijakaebuste komisjoni esimees ja Tartu ülikooli tsiviilõiguse dotsent juuradoktor Margus Kingisepp.
Ta sõnas, et arve esitatakse tarbija valikul tema postiaadressile või e-posti aadressile. «Kaupleja võib jätta arve eelnimetatud viisil esitamata vaid juhul, kui tarbija on sõnaselgelt nõustunud sellega, et arve on kättesaadav kaupleja elektroonilise klienditeeninduskeskkonna, internetipanga või muu sellise keskkonna või andmekandja kaudu,» selgitas Kingisepp ja lisas, et tarbijalt nõusoleku saamist tõendab vaidluse korral kaupleja.
Kingisepp ütles, et riigikogu majanduskomisjon on põhjendanud seaduseelnõu menetlemise ajal arve eest tasu küsimise keelamist sellega, et arve, sealhulgas paberarve, on loogiline osa teenuse omahinnast.
«Toote või teenuse hind peaks sisaldama kõiki seadusest tulenevate nõuete täitmiseks vajalikke kulutusi. Seega peaks tasu arve saatmise eest olema arvestatud teenuse enda maksumuse ehk omahinna sisse,» rääkis Kingisepp. Ta leidis, et tarbijale tuleb anda võimalus ise valida, milline on sobivaim viis arve saamiseks.