Toetus euro kasutuselevõtule on tõusnud

Euromünt. Foto: Panther Media / Scanpix

Euro kasutuselevõttu toetas novembris 54 protsenti eestimaalastest, see on 5 protsendipunkti võrra rohkem kui oktoobris.

Euro kasutuselevõtu vastu olijate osatähtsus on vähenenud 4 protsendipunkti võrra 36 protsendini.

Üldise toetuse tõus pärineb valdavalt kahest rühmast – naised ning 60-74 aastased – kus oktoobris toetus langes, kuid nüüd on taastunud, ütles Kalev Petti küsitluse läbi viinud Faktum & Arikost.

Euro kasutuselevõtuga seonduvaid negatiivseid aspekte nähakse endisel määral, kuid konkreetset ja praktilist teavet on lisaks üldisele infole üha enam, selgitas Petti toetuse tõusu. «Näib, et euro kasutuselevõtu toetuse kasvu peamiseks sisuliseks allikaks ongi ülemineku konkreetsete sammude üha selgem silmapaistmine igapäevaelus, millega kaasneb otsusega «harjumine» ja toetus «paratamatusele»,» märkis ta.

Euro kasutuselevõttu toetavad vähem madalama haridustasemega inimesed, naised ning muulased. Vanusegrupiti on toetus madalaim 15-29aastaste seas (48 protsenti) ning kõrgeim 30-44aastaste seas (60 protsenti).

Vastuseis euro kasutuselevõtule seondub endiselt peamiselt hindade ja elukalliduse tõusu kartuse ning krooni kui identiteedi sümboli kadumisega. Hinnatõusu koos euro kasutuselevõtuga prognoosib 72 protsenti elanikest, oktoobris oli see protsent 68.

Euro kasutuselevõtu toetajate peamised argumendid on endiselt reisimise ja välismaal rahaasjade ajamise lihtsustumine, ühisraha sobimine ELi liikmelisusega ning otsene või kaudne kasu eesti majandusele.

Üha vähem inimesi vajab eurole üleminekuga seoses rohkem infot. Novembris vajas seda enda hinnangul 13 protsenti, samas kui oktoobris oli see protsent 21. Samuti on kõrge tegelik informeeritus ülemineku tingimustest.

Oktoobris toetas euro kasutuselevõttu 49, septembris 51 ja juulis 52 protsenti eestimaalastest. Muutused toetuses ei ole suured, arvestades et küsitluse veamäär on Petti sõnul kuni 4,5 protsendipunkti.