/nginx/o/2016/01/08/4859625t1hecd2.jpg)
Balti jaama Selverisse on ilmunud kiirete ostude tegemiseks mõeldud ekspresskassa, mida enamik Eesti poekette on varem katsetanud, ent sellest loobunud.
Poeketid rõhuvad kiirkassade asemel iseteenindusele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Balti jaama Selver on teise kontseptsiooniga kui meie super- või hüpermarketid ning väiksemate ostude osakaal on seal suurem, on seetõttu seal eraldi kassa vähemate toodetega ostudeks,» selgitas Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid. Selveris on aastaid tagasi kiirkassasid proovitud, ent kuna need ei andnud soovitud tulemust, siis sellest loobuti.
Lisaks ütles Erilaid, et kuna selle aasta lõpuks on enam kui pooltes kauplustes SelveEkspressi iseteeninduskassad ja neid lisandub edaspidigi, siis kiirkassade süsteemi praegu edasi arendada ei plaanita.
Coop Eesti kauplustes on katsetamisel lahendus pakkumaks ostude eest tasumisel eeliseid Säästukaart Plussi omanikele. «Neile on näiteks Laagri Maksimarketis avatud eraldi kassa, kus saab tasuda vaid Säästukaart Plussiga. Ülejäänud kliente, sõltumata nende ostude mahust, kohtleme oma kauplustes võrdselt,» rääkis Coop Eesti kommunikatsioonijuht Ivo Rull.
Prisma turundus- ja kommunikatsioonidirektor Silver Säga kinnitas, et selliseid kassasid ei ole Prismal plaanis luua. «Meie selge eesmärk on, et kassarivi töögraafikute planeerimise tulemusena järjekordi üldse ei tekiks ning ooteaeg kassas oleks piisavalt lühike olenemata klientide ostukorvi suurusest. Päris kindlasti ei saa täna öelda, et oleme oma eesmärgi täitnud, kuid teeme selle nimel igapäevaselt tööd,» kirjeldas ta.
Väiksema ostukorviga klientidel tasub Prismas pöörduda iseteeninduskassasse, mis on olemas igas suuremas Tallinna kaupluses. «Ehkki kaugelt vaadates võib teinekord tunduda, et iseteeninduskassade juures on ootamas rohkem inimesi kui tavakassas, on ooteaeg iseteeninduskassade juures väga lühike. Kassasid on kokku viis ning järjekord läheb seetõttu väga kiiresti,» lisas Säga.
«Eraldi kiirkassasid, kus saab tasuda vaid väiksemate ostude eest või vaid teatud ostjatel, Maxima kauplustes enam ei ole,» ütles Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets. Ekspresskassad väikesemate ostude tarvis ja eraldi kassad lastega peredele olid küll kasutusel 2015. aastani, kuid need kippusid tekitama klientide vahel konflikte.
Sellegipoolest on alternatiivina suuremates kauplustes võimalus tasuda väiksemate ostude eest infoletis ja ning alustatud iseteeninduskassade paigaldamist. «Kuna need otsused on toonud soovituid tulemusi, jätkame me samas vaimus ka tänavu,» lisas Ljubobratets.
Ka Rimis on varasemalt kiirkassasid katsetatud, mille olemasolu toona ennast siiski ei õigustanud. «Praegusel hetkel oleme plaaninud käivitada mitmesse kauplusesse sarnaselt Sõpruse Rimile iseteeninduskassad. Samas ei saa kiirkassade ideed välistada ning võtame selle arutelu kindlasti uuesti plaani,» sõnas Rimi pressiesindaja Katrin Bats.