Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Sotsiaalmeedia sünonüümiks Eestis on kujunenud Facebook

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hetlin Villak-Niinepuu
Copy
Artikli foto
Foto: Mediacom

Meediaagentuur Mediacom viis hiljuti läbi interneti kasutamise uuringu, millest selgus, et Eestis on sotsiaalmeedia sünonüümiks kujunenud Facebook, kuna seda külastab enim inimesi.

Turundajate meeletu tähelepanu  on nii tugevalt sinna poole suunatud aga ilmselt hoopis seetõttu, et seal on ette antud kõige rohkem võimalusi turundajate jaoks (ettevõtete lehed, jaga- ja meeldib nupud jne) ja sealt on ROI kõige kergem/lihtsam saavutada/arvutada. 

Uuringu läbi viinud meediaagentuuri Mediacom digitaalmeedia planeeringu juht Patrik Kupenko ja uuringute projektijuht  Triin Ülesoo uurisid aga, kas ka teistes teistes sotsiaalvõrgustikes toimub midagi ning kuidas saab nad omavahelises võrdluses paistavad.

 Tingituna sotsiaalmeedia suurest populaarsusest turundajate seas, teab enamus inimesi, et kõige populaarsem sotsiaalvõrgustik eestlaste hulgas on Facebook, teisel kohal on Orkut ja kolmandal Rate.ee.

Rääkides aga kasvupotentsiaalist ja kasutajate liikumistrendidest saab rääkida Facebooki jätkuvast kasvust.

„Nende tulemuste põhjal on üsna selge, et Facebook tõenäoliselt jätkab kasvu ja muud samalaadsed sotsiaalvõrgustikud on langemas. Uurides aga aktiivsetelt kasutajatelt,  miks nad ühte või teist keskkonda kasutavad ning vaadeldes nende inimeste profiile, tuli välja, et ehk on Rate`l Orkutist enam lootust.»

Orkutit võetakse suuresti kui pildi- ja videoalbumit, neid omadusi mainiti kõige tihedamini tüüpiliste «suhtlemine» ja «sõbrad» kõrval. Muus osas on Orkut oma loomult Rate`st oluliselt Facebooki sarnasem, see on talle ka saatuslik.

Rate`i eeliseks on aga hoopis midagi muud. Kõige aktiivsem Rate`i kasutaja on mees, kuni 29-aastane, sissetulek nullist keskmiseni ja elab maapiirkonnas.

«Rate.ee kasutamise eesmärgiks on tema jaoks aktiivne uute kontaktide leidmine ja tutvumine – asjad, mida teiste sotsiaalvõrgustike kasutajad toovad välja vähem või sekundaarsena. Kuna maapiirkondades on asustatus hõredam on ka sõprade leidmine keerulisem – siin aitabki Rate.ee.»

Kupenko ja Ülesoo lisasid, et kui küsida eestlaste TOP sotsiaalvõrgustikke, siis osatakse need üldiselt ette lugeda õiges järjekorras, Eestis elavate venelaste kohta küsides jäädakse aga jänni.

Paljude üllatuseks on venelaste seas Facebook alles kolmas sotsiaalvõrgustik. Esimesel kohal on ülivõimas liider Odnoklassniki, teisel Vkontakte ja mainitult Facebook alles kolmandal kohal.

Kuigi konverentsidel räägitakse vaid Facebookist, pole venelaste seas märgata massilist liikumist selle poole.

Vaadeldes kasutajate profiile on näha Odnoklassniki tugevus: seal on esindatud kõik vanused – sellel on venelaste seas sarnane positioon nagu Facebookil läänemaailmas. 

Teisel kohal olev Vkontakte kasutaja on noor, kuni 29-aastane, pigem maapiirkonnast – üsna sarnane nagu Rate.ee eestlaste puhul. Kasutajad toovad positiivsete külgedena välja hea sisu: videod, pildid, uudised jne.

Facebookil on küll vähem kasutajaid, kuid kasutajad seda põnevamad.Venelased tajuvad Facebooki kui äri ja kontaktide loomise võimalust, seda kasutavad nooremapoolsed, ambitsioonikad ja pigem kõrgema sissetulekuga venelased.

Nad käivad seal just selle pärast, et eestlased ja väliskontaktid on seal.

Fakte Facebooki kohta – kõige olulisem kasutamise argument on vajaliku info saamine

Kuna Facebook siiski on eestlaste ja turundajate meelispaik uurisime just seda sotsiaalvõrgustikku lähemalt. Järgnevalt mõned huvitavamad faktid.

Esimesena püüti aru saada, mis paneb inimese brändi või asutuse lehekülgedega liituma.  TOP 5 põhjused on ära toodud kolmandas slaidis.

TOP 5-st edasi mainitakse muuhulgas näiteks meelestatuse ja kuuluvuse näitamist, kuid vastajate protsendid jäävad madalamaks.

«Nagu arvasime, panebki erinevate lehekülgedega liituma info, mis iseloomustab ka kolme kõige populaarsemat põhjust. Tarbijamängud on neljandal kohal mis ei olegi kuigi paha tulemus.»

Üks asi on aga inimesed liituma saada, teine asi hoopiski on neid enda fännidena hoida nii, et sisu ka inimesteni jõuaks.

«Siin on mõned ohud. Kui sisu on halvasti esitletud, võivad inimesed teie lehekülje oma seinalt ära blokeerida – seda, kui paljud nii toimivad, Facebook konto omanikule aga ei näita.

Selleks uurisimegi kui paljud seda teha oskavad ja miks brandide lehekülgi seinalt eemaldatakse.

Küsisime nii: «Kas Sa oled eemaldanud püsivalt mõne lehekülje või grupi postitused oma seinalt Facebook-is?»  Vastused jagunesid: «Jah»  34 protsenti, «Ei» 52 protsenti ning sellest võimalusest polnud kuulnud 14 protsenti Facebooki kasutavatest inimestest.»

Seega,  76 protsenti oskavad kehva sisu blokeerida ja 34 protsenti teevadki seda. See aga tähendab, et teie 10 000 fännist võivad ainult 6160 omada reaalset võimalust, et teie postitus nende seinale jõuab. Seda muidugi siis, kui teete midagi valesti.

«Uurisime ka põhjuseid, mis panevad inimesi brändide lehekülgi seinalt eemaldama: peamiselt nimetati ülepostitamist ning kehva ja ootustele mitte vastavat sisu. Siit oskab igaüks juba omad järeldused teha.»

Tagasi üles