Kuidas hooldada talveaja lemmiklilli?

Jõulukaktus. Foto: Egert Kamenik

Talvisel ajal on põhilised õitsevad lilled kodudes jõulutäht, jõulukaktus, ratsuritäht ning alpikann. Kuidas aga tuleks nende eest hoolitseda, et nad kaua ilusatena püsiksid?

Aianduskeskus Hansaplant toomisjuht Mihkel Saar tõi välja peamised soovitused, mida võiks teada ja tähele panna.

Jõulutäht

Jõulutäht on kõige klassikalisem jõulutaim. Jõulutäht on pärit Mehhikost ja Ameerikas kuulub jõulutäht jõulude juurde alates 1843. aastast.

Jõulutähe koju toomisel peab arvestama seda et, jõulutäht on väga soojalembene taim ja ilma korralikult paberisse pakkimata taim võib õues kergelt külma saada. Kodus vajab jõulutäht regulaarset kastmist. Värvunud kõrglehed võivad jõulutähel värvilisena püsida mitu kuud.

Jõulutäht on hooajataim, mille kodus teist kord õitsema saamine on väga raske, eriti just pühade ajaks. Jõulutäht vajab õitsemiseks lühipäeva tingimusi. 14 tunnist pimedust ja 10 tunnist valgust päevas. Sellist valgusrežiimi vajab jõulutäht 2,5-3 kuud, alles siis värvuvad taime kõrglehed punaseks.

Aiandites varjutatakse jõulutähte öösel kunstlikult ja päeval antakse tugevalt lisavalgust. Eestis muutub looduslikult päev lühipäevaks 16 oktoobril ja kestab kuni 16 märtsini. Oma jõulutäht on kodus teist korda võimalik õitsema saada jaanuari lõpuks veebruari alguseks.

Öösel tuleb aga taime hoida tõeliselt pimedas sest, isegi tänavavalgustus ja kuuvalgus võivad jõulutähe režiimi sassi ajada. Päeval aga peab taimele panema lisavalguse spetsiaalse taimelambi näol, vastasel korral ei pruugi taim siiski õitsema minna, või kõrglehed värvuvad väga vähe. Üldiselt ei saa kodustes tingimustes jõutähte kunagi enam nii ilusaks, kui poest ostes.

Ratsuritäht

Ratsuritäht on teine väga populaarne õitsev lill talvel ja ka jõulude ajal. Õitsvale ratsuritähele meeldib pisut jahedam toatemperatuur, kuid saab hakkama ka täiesti tavalisel toatemperatuuril.

Ratsuritäht on kodus võimalik ka teist korda õitsema saada. Peale õitsemist jätkatakse taime kastmist kuni kevadeni. Selleks ajaks on taim kasvatanud endale ohtralt uusi lehti. Kevadel hakatakse taime kastmist järk-järgult vähendama, kuni lõpuks jäetakse taim täiesti kuivale.

Peale lehtede koltumist viiakse ratsuritähe pott jahedasse (10-15 kraadi) ja pimedasse kohta puhkama. Sügisel või talvel hakkab sibulast pungitama uus õiepung. Peale õiepunga ilmumist võib taime tuua uuesti tuppa ja alustada kastmisega.

Jõulukaktus

Varabe jõulukaktus on toalill, mis puhkeb õitsele just talvel lühipäeva tingimustes. Jõulukaktusele meeldib toas soe ja poolvarjuline aknalaud. Õitsemise ja taime kasvufaasis tuleb taime kasta hoolikalt, kuid nii, et enne uut kastmiskorda on pott pealt kergelt kuivanud.

Peale õitsemist tuleb kasta väga tagasihoidlikult. Taime kasvufaasis (kevadest sügiseni) tuleks taimele anda üle kahe nädala kaktustele mõeldud vedelväetist. Jõulukaktus on väga vastupidav taim, kuid talle ei meeldi asukoha muutus.

Hea kui hoiate taime aknalaual alati ühte pidi. Taime teistpidi keerates võivad jõulukaktuse õied ja isegi lülid variseda. Poest ostetud taimedega seda muret tavaliselt ei ole, sest aiandites kasvanud taimed on harjunud ümbertõstmisega.

Alpikann

Alpikann võib õitseda toas mitu kuud, kuid õitsemise pikkus sõltub paljuski toa temperatuurist – mida jahedam on tuba seda pikem on taime õitsemine. Ideaalne temperatuur alpikannile on 13 kuni 18 kraadi, soojemas toas õitseb alpikann ruttu ära ja ka taime kasv on pärsitud. Sellepärast peetaksegi alpikanni klassikaliseks vanaemade lilleks, sest ahjuküttega korterid on alpikannile kõige sobivamad.

Õitsemise ajal peab alpikannile toas leidma valge koha, sest pimedas venib taim välja ja õite moodustamine on takistatud. Alpikannile meeldib alt kastmine ja kastmisel peab vältima seda et, kastmisvesi ei satuks alpikanni mugulale. Kevadel võib alpikanni suuremasse potti istutada ja viia õue varjulisse kohta suvitama. Sügisel tuuakse taim uuesti tuppa ja juba mõne aja möödudes alustab alpikann uuesti õitsemist.