/nginx/o/2012/03/15/1012754t1h4977.jpg)
Krõbeda külmaga kaasnevad torustike külmumised on torumees Sven Aaviku sõnul suures osas inimeste oma hooletuse ja ükskõiksuse tagajärg.
Kui mehed on lorud, siis võtab külm ka torud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need juhtumid, millega me praegu tegelenud oleme, on olnud sõna otseses mõttes inimeste oma lohakus,» ütles Kuressaare Elamute Hoolduse santehnik Sven Aavik Saarte Häälele. Tema sõnul on kõige kurvem see, kui inimesed ei tee ise mitte midagi, et avariid ära hoida.
«Kui aastast aastasse on teada, et mingi koht ära külmub, siis võta midagi ette. Tõsta ringi, kutsu mehed appi, teeme midagi ümber. Aga ei. Ja hakkab jälle pihta, tuleb ja nõuab, olgu aga olla,» pahandas paljunäinud torumees.
Torude külmumiseks pole tegelikult üldse palju vaja. Veidi külma, veidi tuult ja ongi tehtud. Inimesed peaksid ise tähelepanelikumad olema, sõnas Aavik, kelle sõnul on ühtedel aknad lahti, teistel uksed. Alles eile hommikul tuli tal lahendada kurioossevõitu avariijuhtum, kus inimene ütles, et tema kass tahab väljas sital käia ja uks peab sel ajal lahti olema, aga tuul tõmbas ja torud külmusid ära. Aavik nentis, et probleemsed majad ja kohad kipuvad paraku aastast aastasse korduma.
«Mõnel pool ei ela inimene ise eluruumis sees ja teda üldse ei huvita, et teiste torud sealt läbi lähevad. Kemmerguaken on lahti ja torud on külmunud, aga teda üldse ei huvita. Ütleb, et kevadel saate sisse, kui tahate,» rääkis ta.