/nginx/o/2010/11/23/471626t1h14cf.jpg)
Iiri peaminister Brian Cowen tõrjus eile üleskutseid erakorraliste valimiste korraldamiseks, kuid lubas teha seda uuel aastal – pärast seda, kui kriisieelarve on vastu võetud.
Iiri valitsus mureneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäev oli Iirimaal täis poliitilisi ähvardusi ja vastuähvardusi, Coweni habras valitsuskoalitsioon lõi ELi ja IMFi abi palumise tõttu ohtlikult kõikuma.
«Kõige selgem usaldushääletus tuleb 7. detsembril, kui meil eelarve tuleb kinnitada,» ütles peaminister. «Me oleme alustanud läbirääkimisi oma Euroopa partneritega lähtuvalt sellest, et rakendame 6 miljardi euro võrra kärbitud eelarve ning esitame sel nädalal nelja aasta plaani.»
«See küll valijate huvides poleks, kui majandusliku ja finantsilise stabiilsuse tagamiseks vajalikke samme hakatakse venitama või – mis veelgi hullem – kahtluse alla seadma,» ütles ta.
Fianna Fáili koalitsioonipartner Iirimaa Roheline Partei ähvardas jaanuaris valitsusest lahkuda, väljendamaks valijate viha kriisi lahendamise meetodite peale.
Iiri valitsus palus nädalavahetusel ametlikult Euroopa Liidult ja IMFilt abi, mis ilmselt tuleb kokku 80-90 miljardit eurot.
Briti rahandusminister George Osborne kinnitas omalt poolt, et Suurbritannia aitab Iirimaad ligikaudu 7 miljardi naelaga. Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnutsi võib neilt laenuks tulla kuni 10 miljardit Rootsi krooni.
«Euroopa finantsstabiilsus on ohus ja seetõttu on väga oluline olukorra stabiliseerimiseks laiapõhjaliselt tegutseda,» ütles Borg.
Iiri opositsioonilise leiboristliku partei liider Eamon Gilmore oli varasemalt esitanud üleskutse Iiri alamkoja Dáili koheseks laialisaatmiseks ja erakorraliste üldvalimiste korraldamiseks. Roheliste liider John Gormley ütles, et viimased nädalad on olnud traumaatilised, kuna valijatele on jäänud mulje, et neid on eksitatud ja reedetud.
Olukord Dublini tänavatel oli mitu tundi enne Coweni teadaannet väga pingeline. Protestijad eesotsas natsionalistliku Sinn Féini partei juhtfiguuridega põrkasid parlamendihoone lähistel kokku politseinikega.
Kuigi Cowen kinnitas oma otsust tuleva aasta eelarve 7. detsembril vastu võtta, ei ole see sugugi kindel, kuna kaks sõltumatut parlamendiliiget on juba hoiatanud, et hääletavad vastu.
Dublinis tekkinud poliitiline lainetus mõjutas kogu Euroopat. Kõige enam kannatasid Portugali, Kreeka ja Hispaania börsid, suurim langus tabas pangaaktsiaid. Bank of Irelandi ja Allied Irish Banksi aktsiad langesid vastavalt 19,13 ja 6,21 protsenti.
Poliitilise kriisi märgid ja Moody’se hoiatus, et Iirimaa reiting tõotab «mitme pügala» võrra kukkuda, pöörasid Iiri riigivõlakirjade intressid – mis hommikul langema hakkasid – taas tõusuteele.
Copyright The Financial Times Limited 2010.