Seoses eurole ülemineku lähenemisega on euroinfo telefonile helistajate arv mitmekordistunud.
Euroinfo telefon heliseb vahetpidamata
«Telefon on punane, päevas oleme isegi registreerinud üle 200 küsimuse,» rääkis euroinfo telefonil vastanud Merle. Seda, et telefon punane on, võis järeldada ka faktist, et Postimees.ee pidi korduvalt helistama, et liinile saada.
Keskmine küsimuste hulk päevas on 100. Võrreldes varasemate aastatega on vahe märkimisväärne – näiteks 2009. aastal küsiti terve aasta peale kokku 585 küsimust. Kõige enam oli registreeritud helistajaid 2009. aasta maikuus, mil päevakajaliseks teemaks olid juuni alguses toimuvad Euroopa Parlamendi valimised.
Praegu aga huvitab inimesi kõige enam eurokalkulaatoritega seonduv. «Tihtilugu ei osata neid kasutada või on kalkulaatorid vigased. Siis anname infot, kus need saab välja vahetada. Inimestele, kes ei ole veel saanud kalkulaatorit, anname infot, kuhu pöörduda,» selgitas Merle.
Peale eurokalkulaatorite on kuumadeks teemadeks ka see, kuidas raha vahetada ning kust saab stardipakette osta.
Küsimuste hulk hakkas tõusma oktoobrikuus. Varem helistasid euroinfo liinile põhiliselt ettevõtjad, kes soovisid infot näiteks selle kohta, kuidas hindu kahes vääringus esitada. Nüüd on aga põhihelistajateks tavakodanikud.
Euroinfo ei ole seoses töökoormuse kasvuga inimesi juurde võtnud. Küsimustele vastavad endiselt viis töötajat.
Tasuta euroinfo telefon avati Eesti Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskuse juures 1999. aastal. Euroinfo number on 800 3330.