/nginx/o/2015/11/23/4728053t1h07dd.jpg)
Päästeamet on aasta jooksul saanud korstnapühkijatelt umbes 300 teadet kütteseadmetest, mille kasutamine võib põhjustada õnnetuse.
Korstnapühkijad on päästeametit teavitanud 300 ohtlikust kütteseadmest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuna korstnapühkijal on kohustus küttesüsteemi puhastamisel avastatud tuleohutusnõude rikkumise ja tuleohu kohta anda info edasi päästeametile, siis eelmise aasta 11 kuuga on meile korstnapühkijate poolt esitatud umbes 300 ettepanekut mittekorras kütteseadme kohta,» ütles päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna tuleohutuse talituse ekspert Tagne Tähe.
Teavitamise mõte on Tähe sõnul selles, et korstnapühkija poolt avastatud ohtlikud olukorrad saaksid kiire lahenduse ja päästeametil on rohkem isiku mõjutamise võimalusi kui korstnapühkijal. «Kiita tuleb neid inimesi, kes on endale korstnapühkija tellinud,» lisas Tähe.
Kuna küttesüsteem amortiseerub aja jooksul, on vajalik selle regulaarne ülevaatamine spetsialisti poolt. See loob koduomanikule kindlustunde, et kütmine on jätkuvalt ohutu. «Korstnapühkija poolt edastatud puuduseid tuleb võtta tõsiselt ja need kiiremas korras likvideerida, sest mittekorras kütteseade on potentsiaalne tulekahju allikas,» selgitas Tähe.
Päästeameti tuleohutusjärelevalve tuleohutuse talituse juhataja Marko Rüü ütles novembris, et amet kontrollib aastas umbes 2000 kodu tuleohutust. Nende kontrollide käigus kontrollitakse ka korstnapühkija akti olemasolu. Seda kontrollitakse ka pärast igat eluhoones toimunud tulekahju, samuti nagu suitsuanduri olemasolu.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab alates septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt. Eramajades võib kütteseadet puhastada ise, kuid iga viie aasta jooksul peab seal seadme üle vaatama ja puhastama kutseline korstnapühkija.
Tuleohutuse seaduse kehtestamisest, mis selle kohustuse määrab, möödus septembris viis aastat. See tähendab, et sügisest peab igal kütteseadmega maja omanikul korstnapühkija tehtud tööd tõendav dokument olemas olema.
Korstnapühkija akt on tähtis ohutuse seisukohast, kuid annab majaomanikule lisaks ka spetsialisti arvamuse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta ja õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada. Kui küttesüsteem on ohtlik ja seda kasutada ei tohiks, annab korstnapühkija sellest teada omanikule ja ka päästeasutusele, rõhutab päästeamet.