/nginx/o/2016/01/07/4857853t1h6324.jpg)
Jõulupühadejärgselt on kohale jõudnud krõbe külm ja miinuskraadid. See annab rohelise tule arvukatele talverõõmudele, seal hulgas paljude suurte ja väikeste lõbusale lustile – uisutamisele. Selle jaoks lähevad käiku kõik veekogud, millel veidikenegi jääkirmet, pisikestest tiikidest rannikumereni.
Jääle mineku uljust jätkub ka neil, kes uisutamisest ei hooli ning sinna kalastama või liiklemisteed otsima lähevad, vahendab Saarte Hääl. Kiputakse unustama, et külmakraadidele ja jääkatte paksusele vaatamata on veekogule minek alati ohtlik.
Jääle minek tuleb kõne alla alles pärast paarinädalast külma, kui jää paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Ka sellisel puhul peab jääohutusse täie tõsidusega suhtuma ja ettevaatlik olema, kuna jää tugevusest olenemata on eluliselt tähtis pöörata tähelepanu ka teistele näitajatele peale sentimeetrite.
Kindlasti tuleb jälgida, et jää oleks ilma pragude ja lõhedeta ning pinnalt sile. Lisaks sellele tasub meeles pidada, et jää kandevõime on veekogu piires erinev, olles eriti ohtlik vooluveekogudes, sildade juures, kõrkjate ümbruses ning allika- ja suubumiskohtades.
Refereeritud artiklit saab lugeda Saarte Häälest.