/nginx/o/2015/12/02/4761593t1h0715.jpg)
Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul ei kavatse riik hetkel alandada suurtootjate elektrienergia tasusid, tuleks ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul maksuerisusi siiski tõsisemalt kaaluda.
«Selge on see, et antud teemat [suurtootjate maksuvabastus] tuleb analüüsida, eriti selles vaates, et investeeringud on Eestis kaks aastat olnud langustrendis. Selle asemel, et nentida poliitilise tahte puudumist ja sellega vastutus eemale lükata, tuleb mõelda kas ja miks elektrihinna diferentseerimine suurtootjatele on vajalik ja mida see endaga laiemalt kaasa tooks,» ütles Oviir BNSile.
Rahandusminister Sven Sester ütles Äripäevale, et kuigi Eesti energiaintensiivsed ja ekspordile suunatud tööstusettevõtted soovivad konkurentsivõime säilitamiseks energiamaksude alandamist, puudub selle sisseviimiseks poliitiline üksmeel.
Oviir tõi näite Skandinaaviamaadest, kus suurtootjate elektrienergia komponendid on väga diferentseeritud. «Mida rohkem tarbid, seda vähem maksad ja maksukoormus on rohkem väiketarbijal. Eestis maksavad umbes 80 protsenti võrgutasudest kinni äritarbijad ja 20 protsenti eratarbijad.»
Samas on tema sõnul riike, kus võrgutasud jagatakse era- ja äritarbijate vahel pooleks. «Seega, kui Eestis rakendataks võrgutasudes suurtarbijatele erisusi, peaks ülejäänud elektritarbijad, sealhulgas ka kodutarbijad nendest eranditest tekkinud puudujäägi kinni maksma.»
Teistes riikides kasutatakse elektriaktsiisi erandeid, taastuvenergiatasu erandeid, aga ka võrgutasude diferentseerimist ja madalamaid maksumäärasid. Eesti suurtootjate aktsiisid ja muud tasud on kõrgemad kui näiteks Skandinaaviamaades või Poolas.
Oviiri sõnul saaks erandeid luua mitut moodi, näiteks võib vähendada elektrihinna mõnda komponenti suurtarbijatele lootuses, et nad seetõttu laienevad või võrku tuleb tarbijaid juurde. Oviir ei välista, et kui maksuerisused sisse viidaks, tuleb leida teised katteallid ja ilmselt tuleb esialgu kellelgi rohkem maksta.
«Samas võib soodustustel sellegipoolest olla potentsiaalne positiivne mõju - see on mõistlik siis, kui nimetatud vähendamine toob riigile tervikuna rohkem tagasi, ehk siis ettevõtlusest tulenev tulu ületab aktsiisi ja/või tasude langetamisest tingitud kulu,» ütles minister.
Samas tõi Oviir välja alternatiivi, kuna Eesti seadused võimaldavad juba täna energiat oma tööstuse tarbeks ise toota. «Mitmed ettevõtted Eestis on seda lahendust kasutamas ning seeläbi oma energiakulusid vähendanud. Lisaks paneb riik üha suuremat rõhku energiasäästu propageerimisele. Senisest enam plaanime toetada energiasäästu ja ressursitõhusust ka ettevõtete juures.»
Kõige eelneva tõttu tuleks ministri sõnul ettevõtlus- ja investeerimiskliima hüvanguks kaaluda tõsisemalt elektrihinna komponentide diferentseerimist, analüüsides poolt ja vastuargumente.
Eesti suuremad energiaintensiivsed ja ekspordile suunatud tööstusettevõtted eesotsas Estonian Celliga soovivad konkurentsivõime säilitamiseks energiamaksude alandamist, kirjutas kolmapäevane Äripäev.
Estonian Cell märkis, et nende energiakulud moodustavad otsestest tootmiskuludest ligi 40 protsenti, halvates ettevõtte rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seades kahtluse alla tegevuse jätkusuutlikkuse. Eelkõige soovib ettevõte, et valitsus kehtestaks energiaintensiivsetele ettevõtetele taastuvenergia tasude ülempiiri ja elektriaktsiisi maksulae.
MKMi asekantsler vastas ettevõttele, et riik ei pea käesoleval hetkel võimalikuks algatatud elektrituruseaduse edasise menetlemise käigus avada taastuvelektri tootmise toetuse rahastamise põhimõtete ümbervaatamist.
«Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on selle aasta esimese poolaasta vältel välja töötamas Tööstuspoliitika rohelist raamatut, mille raames analüüsitakse tööstusettevõtetele, sealhulgas energiaintensiivsete tööstusettevõtete konkurentsivõimelisust Eestis ja lahendusteid konkurentsivõime tõstmiseks. Võimalused energiamahukate tööstusettevõtetele elektriaktsiisi ja taastuvenergiatasu diferentseerimiseks on olemas nii aktsiisimaksustamise direktiivis kui keskkonnaabi suunistes,» ütles Leppiman BNSile.