Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2016/01/06/4855517t1h6f02.jpg)
- Viie aastaga on tarbijahinnandeks kerkinud 8,1 protsenti.
- Keskmine palk on viie aastaga kasvanud 32 protsenti.
- Euroga liitumine tõi kaasa usalduse kasvu.
Varsti pärast seda, kui jaemüüjad viis aastat tagasi teatasid, et euro hindu ei tõsta, sai see väljend rahva seas naljanumbriks. Vahetult enne eurole üleminekut algatas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kampaania, mille eesmärk oli hoida ära põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus 2011. aastal.
Olid ju paljud meist jälginud, kuidas hinnad olid Soomes pärast euro kasutuselevõttu (1. jaanuaril 2002) kerkinud, ning seetõttu olid ka meie inimesed veendunud, et euro toob endaga kaasa hinnaralli.
Esialgu see oligi nii. Alates 2010. aasta novembrist kerkis tarbijahinnaindeks üle viie protsendi aastas ning nii kiire hinnatõus kestis järgmise aasta septembrini. Siiski polnud hindade kiire tõusu taga mitte niivõrd euro (ehkki euro kasutuselevõtt andis korraliku impulsi majanduskasvule), kuivõrd meie kiire ja edukas väljumine suurest majanduskriisist, aga ka toorainehindade kiire kasv kogu maailmas.
Seejärel hinnatõus aeglustus, alates 2013. aasta keskpaigast hakkasid hinnad tasapisi langema ja langus toimub praeguseni.
Seega, Eesti elanike peaaegu ainus euroga seostuv hirm, lokkav hinnatõus, ei realiseerunud. Viie aastaga on tarbijahinnaindeks kerkinud kokku 8,1 protsenti, mis teeb keskmiseks alla kahe protsendi aastas, samal ajal kui keskmine palk on selle ajaga kosunud tervelt 32 protsenti.
Uuringufirma TNS Emor andmetel on põhitoiduainete ostukorvi maksumus jäänud selle aja jooksul peaaegu samaks, mitme olulise toiduaine, nagu piima, või ja liha hinnad on koguni langenud.
«Euro kasutuselevõtmine iseenesest ei toonud kaasa kardetud suurt hinnakasvu,» nentis ka Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina. «Ühekordne mõju eurole ülemineku ajal ja sellele vahetult järgneval perioodil jäi ligikaudu 0,2–0,3 protsendipunkti piiresse. Tõsi küll, üksikute kaupade ja teenuste puhul oli hinnakasv oluliselt suurem,» lausus ta.
Realiseerumata hirmu, inflatsiooni asemel kerkis aga päevakorda Euroopa võlakriis. Ootamatult selgus, et stabiilse suurvaluuta asemel astusime sügavasse kriisi sattunud valuutaliitu, mille eksistents sattus koguni küsimärgi alla.
Eurotsooni lagunemine suudeti siiski ära hoida ning ka suuremast kriisist oleme arvatavasti väljunud, ent ebakindlus on endiselt suur ning eurotsooni majanduse seis on kaugel sellest, mida me oleme lootnud.
Kurioosumina pidime ka meie, kellele riigivõla võtmine on sisuliselt tabuteema, paigutama Kreeka ja teiste lõunariikide päästmiseks miljoneid eurosid maksumaksja raha.
Kas me ei kiirustanud eurotsooniga liitumisel liiga? Ehk oleks siis Kreeka abistamiseks läinud raha kuhugi mõistlikumalt saanud paigutada? Pealegi pole eurotsooni liikmelisuse staatus viimastel aastatel positiivset impulssi majanduskasvule avaldanud.
Siiski on Eesti-suurusel väikeriigil spetsialistide sõnul eurost ainult võita. «Põhiline märksõna on siin usaldusväärsus,» ütles SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor.
«Kuigi Eesti riigirahandus teeb konservatiivse eelarvepoliitika ja ülimadala võlataseme tõttu silmad ette enamikule euroala riikidest, ei suuda väikeriik seda teadmist maailma üldsuseni viia,» lausus ta.
«Seetõttu on ja jääb meie jaoks mõistlikumas lahenduseks Euroopa ühine valuuta. Heaks näiteks usalduse puudumisest väikeriigi rahvusvaluuta vastu oli viimane majanduskriis, kus välismeedias spekuleeriti hoogsalt krooni võimaliku devalveerimise üle, kuigi seadusandlikult oleks see olnud ülikeerukas ja ka majanduslikult väheotstarbekas.»
Tõnu Mertsina sõnul kadusid eurole ülemineku järel konverteerimiskulud ja valuuta konverteerimisrisk.
«Eestis on väliskaubanduse mõju majandusele ja selle osakaal SKTs kõrge. Euroala riigid moodustavad juba üle poole meie väliskaubandusest ning üle 60 protsendi väliskaubandustehingutest tehakse euros. Seetõttu on ühine valuuta, mis kaotas konverteerimiskulud ja valuuta konverteerimisriski ja mis muutis hinnad paremini võrreldavaks ning kauplemise mugavamaks, meie väliskaubandusele väga vajalik,» toonitas Mertsina.
«Konverteerimiskulude kadumine ja hindade võrreldavus on soodsad tingimused ka reisimisel ning toetavad meie turismi. Samas vähendas euroga seotud konverteerimistehingute kadumine valuutavahetusega tegelevate ettevõtete tulusid,» lausus Mertsina.
Võib-olla oli kõige olulisem see, et euro kasutuselevõtt võttis üle 160 000 eluasemelaenuvõtjalt krooni devalveerimise hirmu. Ehkki tehniliselt oli devalveerida väga keeruline, et mitte öelda võimatu, ei kadunud rahva hirm sellise võimaluse ees mitte kuhugi. Pealegi võtsid aeg-ajalt devalveerimisteema üles mõned ajakirjandusväljaanded ja poliitikud. Ent sadade tuhandete inimeste rahulik uni on samuti omaette väärtus.
DNB panga vanemanalüütik Priit Roosimägi ütles, et teoreetilises plaanis on euroga liitumine võtnud Eestilt võimaluse ise oma rahapoliitikat ajada ning sellega võimalusel ja vajadusel siluda majandusšokkide mõju.
«Nagu öeldud, on see teoreetiline käsitlus,» toonitas Roosimägi. «Praktikas, arvestades Eesti majanduse suhtelist väiksust, sh piiratud sisenõudlust, ei oleks Eestil ka oma valuuta puhul kuigivõrd võimalik aktiivse monetaarpoliitikaga üldisi majandusarenguid efektiivselt ja positiivselt mõjutada,» lausus ta.
«Pigem võivad väikse avatud majandusega riigi pingutused oma valuuta ostujõu mõjutamisel kaasa tuua välispartnerite täiendava ebakindluse. See omakorda võib välisnõudluse langemise kaudu majanduslikke šokke veelgi süvendada,» lisas ta.
Toit odavnes
Toiduainete hinna muutus september 2011 – august 2015
Piim –19 protsenti
Või –10 protsenti
Juust +7 protsenti
Sealiha –13 protsenti
Suhkur –40 protsenti
Allikas: TNS Emor