/nginx/o/2016/01/06/4853945t1h518c.jpg)
Kampaania Killerkott raames tehtud tarbijauuringust selgus, et suuri kilekotte ei osta juba kolmandik elanikest ning iga teine elanik soovib vähendada kilekottide tarbimist.
Uuring: kilekotte ei osta juba kolmandik Eesti elanikest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Killerkoti kampaania kutsus oktoobris Facebooki kaudu inimesi võtma vastu kilekotivaba kuu väljakutse, millega liitus 2700 inimest. «Rõõm on tõdeda, et tegelik kilekottide tarbimisest loobujate arv oli veel kordades suurem,» rääkis Killerkoti kampaania eestvedaja Anneli Ohvril.
Uuringust selgus, et kilekottide isiklikku tarbimist soovib vähendada iga teine Eesti inimene. «Peamise vähendamise viisina nägid inimesed alternatiivsete pakendite kasutamist ja oma koti kaasavõtmist. Veel lubati kilekottide vähendamiseks hakata kaupu lahtiselt ostma ja mis eriti huvitav – esmakordselt toodi esile ka poes pakutavast kilekotist keeldumist ning kilekottide kasutamise täielikku lõpetamist,» ütles Ohvril.
Kilekottide tarbimise vähendamist mõjutab ka alternatiivide puudumine. «Inimesed on hakanud teadlikumalt otsima alternatiive kilekotile ning siin on oluline roll kaupmeestel. 67 protsenti inimestest toetas muude lahenduste olemasolul kilekottide keelustamist ja seetõttu on meil väga suur palve kaupmeestele: aidake tarbijatel leida teisi, keskkonnasõbralikke, lahendusi oma kaupade pakendamiseks,» teatas Ohvril.
Tema sõnul on eriti oluline leida asendus väikestele õhukestele kilekottidele, mida on palju keerulisem ka taaskasutada, sest nende materjali kvaliteet on halvem. Endiselt kasutab õhukesi kilekotte 94 protsenti elanikkonnast, kuigi tarbimine üksikinimese lõikes on võrreldes juuniga 2015 langenud.
88 protsenti Eesti elanikest peab kilekotte keskkonnale ohtlikuks. Samas ütles 33 protsenti inimestest, kes teadvustasid kilekottide ohtu keskkonnale, et nad ei pea vajalikuks kilekottide tarbimist lähiajal vähendada. Kilekottide peavad keskkonnale vähem ohtlikuks mehed ja noored vanuses 15-24 aastat.
TNS Emor uuris 15-65-aastaste Eesti elanike kilekottide kasutamise harjumusi ning selgus, et nende osakaal, kes suuri kilest kandekotte enam ei osta või poest kaasa ei võta, kasvas juunis tehtud uuringuga võrrelduna enam kui 34 000 inimese võrra. Kokku on selliseid keskkonnateadlikke eestimaalasi 280 000.