Taastuvenergia koda: sektoris valitseb seisak

Rene Tammist Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Foto: Toomas Huik

Esimest korda kümne aasta jooksul ei valminud mullu Eestis ühtki elektrijaama; ka puudub riigil plaan, kuidas valdkonda arendada. Taastuvenergia sektor on seisakus, tõdeb Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.

Rene Tammist:

Kuigi äsjane Pariisi kliimalepe seadis fookusesse taastuvenergia jõulise arendamise, siis tegelikult ei toimu Eestis selles valdkonnas juba pikemat aega riigi poolt soodustatud arengut.

Ühelt poolt pärsib arengut tänane elektrituruseadus, teiselt poolt valitsuses menetluses olev uus seaduse eelnõu ja sellega seotud vaidlused. Taastuvenergia Koja liikmed nimetavad uut elektrituru seaduse eelnõu «taastuvenergia pidurdajaks».

Valitsuses arutlusel olev eelnõu ei sisalda lahendusi, mis tõmbaks käima taastuvenergia sektori arendamise ja tarbija- ning keskkonnasõbraliku energiapoliitika. Samuti puuduvad meetmed taastuvenergia edendamiseks ette valmistatavas energiamajanduse arengukavas ning teistes valdkondlikes regulatsioonides - nagu näiteks kehtivas kaugkütteseaduses.

Pariisi kliimaleppe valguses on kogu maailma energiapoliitika tulevik suunatud taastuvenergiale, millegipärast ujub Eesti aga vastuvoolu. Eesti peaks kliimakokkuleppe alusel oma varasemaid eesmärke korrigeerima, sest võimalusi arenguks on ja ettevõtted suudaks rohkem panustada.

See, et Eestis ei valminud eelmisel aastal ühtegi uut elektrijaama, on selge märk seisakust. Riigil puudub kindel plaan sektori arendamiseks ja ettevõtjatel kindlus investeerida. Meil on vaja uut puhta energia plaani, mille aluseks on elektrituruseadus, mis soosib tulevikutehnoloogiate kasutuselevõttu ja taastuvenergia sektori elujõulisust. Koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vasttärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse käivitamisele.

Eestis on juba täna paarkümmend arvestatavat iduettevõtet, kes on välja töötamas uusi tehnoloogiaid. Kuid ükski riiklik tegevus nende elluviimist ei soosi. See on kahtlemata mõttekoht – kas soovime edendada valdkonda, millel on tohutu potentsiaal või soovime vanaviisi edasi toimetada.

Selge on aga see, et fossiilsete kütuste tossutamine meid kaugele ei vii. Eesti majandus vajab kasvuks uut plaani ja taastuvenergia jõuline arendamine on üks osa sellest.

Siiski on positiivne kasvav huvi elektrienergia mikro- ja pisitootmise vastu. 2015. aastal lisandus enam kui 240 väikest elektritootjat, koguvõimsusega ligi kolm megavatti. Seda on sama palju kui varasematel aastatel installeeritud väiketuulikute ja päikesepaneelide võimsus kokku. Teadlikkuse tõus ning iseäranis päikesepaneelide hinnalangus on selle taga.

Kahjuks ei muuda see aga suurt pilti, kus 85 protsenti sisemaisest elektrienergiast toodetakse jätkuvalt põlevkivist.