Eesti riigil kulub Tallinna Vee arbitraažimenetlusele 3,4 miljonit

Raha vees Foto: EVA RENTER/PM/EMF

Justiitsministeeriumi hinnangul kulub riigil tariifiteemaliseks vahekohtuvaidluseks Tallinna Veega ligikaudu 3,4 miljonit eurot, millele lisandub ligikaudu poole miljoni eurone käibemaks; praeguseks on sellest ära kulutatud veidi üle miljoni.

Justiitsministeerium on kulude katmiseks teinud valitsusele taotluse eraldada omandireformi reservfondi vahenditest täiendavalt 2,3 miljonit eurot, selgub ministeeriumi materjalidest. Omandireformi reservfondist on vaidluseks seni eraldatud vahendeid kahel korral, mullu 5. veebruaril miljon eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) ja 13. augustil täiendavalt 500 000 eurot justiitsministeeriumile majandusekspertide kaasamiseks. Kokku kulub ekspertide kasutamisele 583 000 eurot, vahendab BNS. 

Täiendavate ekspertide kaasamine on ministeeriumi hinnangul vajalik, kuna rahvusvahelises vahekohtus ei piisa oma väidete tõendamisel dokumentaalsete tõendite esitamisest või õigusaktide viidetest. Kuna vaidlust ei peeta Eesti, ega ühegi teise riigi õigusruumis, vaid õigusteoreetiliselt kolme erinevat õiguskultuuri esindava õigusteadlase ees, siis tuleb kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud lisaks dokumentaalsetele tõenditele ka ekspertide ja tunnistajate tunnistustega kinnitada.

Lisaks tekivad vahekohtumenetluses ka tõlke ning meedia- ja suhtekorralduskulud. Justiitsministeeriumi ja riiki esindavate advokaatide hinnangul võib Tallinna Vee eesmärgiks olla vaenuliku meediasuhtluse kaudu täiendavate tõendite loomine vahekohtule. Ka võib ettevõtte soovida näidata, et Eesti riik suhtub vaenulikult välisinvestoritesse. Seetõttu soovib justiitsministeerium palgata vahekohtumenetluse kestel meediaga suhtlemiseks täiendava konsultandi.

Seni on riigil vahemikus 2015. aasta 5. veebruar kuni 18. november kulunud vahekohtumenetlusele veidi üle miljoni euro. Selleks siiani omandireformi reservfondist eraldatud vahendite jääk on 440 410 eurot. Seni eraldatud vahenditele lisaks ulatuvad menetluskulud 2016. aastal täiendavalt 1,9 miljoni euroni, millele lisandub käibemaks osutatud teenustelt.

Kaasuse analüüsi kohaselt on riigil võimalik vaidlus võita või vähemalt kahju hüvitist olulises osas vähendada. Juhul, kui riik vaidluse võidab, on võimalik taotleda vastaspoolelt riigi menetluskulude osalist või täielikku hüvitamist.

Vahekohtus toimuvad antud menetluses istungid tänavu novembris.

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil. Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.

2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks. See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.

MKM-i hinnangul on tänu sellele, et hinnatõus ei ole jätkunud tarbijad võitnud üle 18,9 miljoni euro. Kui hind jääks külmutatuks lepingu lõpuni ehk 2020. aasta lõpuni, kujuneks ministeeriumi arvutustel tarbijate võiduks kokku 82,1 miljonit eurot.