ELi suurima palga saajate seas on ka viis eestlast

Kas toetuste tõstmine aitab ka inimeste elujärge parandada? Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Euroskeptilise Briti Iseseisvuspartei (UKIP) tellimusel koostatud raportis Euroopa Liidu (EL) institutsioonidest kõige suuremat palka ja muid hüvitisi saava 200 isiku seas on ka viis eestlast.

Uuringu tulemustest selgub, et kõige kulukamad töötajad on Euroopa Liidu eelarvele erinevate ELi kohtute kohtunikud, märgitakse raporti kokkuvõttes ja nii on ka enimteenivate eestlaste seas esindatud kohtunikud, vahendab BNS.

Eestlastest kõrgeimale positsioonile - üldpingereas 18. kohale - paigutab UKIPi uurimus Euroopa Kohtu kohtuniku Külliki Jürimäe, kelle potentsiaalseks kuluks ELi eelarvele hindab analüüs 425 827 eurot hooajal 2014-2015. Sellest brutopalk on 267 706 eurot, millest pärast ELi maksude mahaarvamist jäi Jürimäele kätte 258 300 eurot. Palgale lisanduvad aga ka muud toetused ning maksed pensionifondi, mis suurendavadki oluliselt koormust ELi eelarvele, märgitakse UKIPi raportis.

Jürimäele järgneb üldarvestuses 30. kohale platseerunud Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, kelle üldkuluks sarnaselt teiste asepresidentidega hindab raport 418 877 eurot, millest brutopalk oli 297 451 eurot ja netosissetulek 270 414 eurot.

Üldnimekirjas 104. on eestlastest kolmandana Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, kelle aastaseks kuluks hindab raport 369 920 eurot, millest brutopalk on 256 998 eurot ning kättesaadav tasu aastas 209 126 eurot.

Eestlastest neljas on üldises edetabelis 136. positsioonile paigutatud  Euroopa Liidu Kohtu koosseisu kuuluva Üldkohtu kohtunik Lauri Madise, kelle potentsiaalseks kuluks hinnatakse raportis 357 199 eurot, sellest brutopalk 250 826 ja kättesaadav tasu 237 072 eurot.

Viienda eestlasena mahub esikahesaja hulka 186. positsiooniga Euroopa Komisjoni mobiilsuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, kellele kulub raporti hinnangul 311 855 eurot aastas, sellest brutopalk on 228 364 eurot ja 168 970 eurot netosissetulek.

Tabeli kuus esimest on mõne Euroopa Liidu kohtuorgani praegused või ühel juhul ka endine kohtunik ning alles seitsmes Euroopa Komisjoni praegune president Jean-Claude Juncker, kellele kulus hooajal 2014-2015 EL eelarvest 465 807 eurot, millest brutopalk oli 328 386 ja netosissetulek 308 283 eurot, hinnatakse uuringus.

Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk on pingereas 41. kohal üldkuluga 396 707 eurot, millest brutopalk on 328 386 ja netosissetulek 239 185 eurot aastas.

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi paigutub tabelis kogukuluga 406 508 eurot 39. kohale, mille moodustab tervenisti itaallase brutopalk, tema kättesaadav tasu on 218 489 eurot.

Tabeli esimesel positsioonil on Euroopa Kohtu endine president Vassilios Skouris, kellele kulus aastas 546 747 eurot, hinnatakse raportis. Sellest brutopalk oli 328 386 ning kättesaadud tasu 319 169 eurot.

Euroopa Komisjoni tavavolinikud lähevad ELi eelarvele maksma 376 641 eurot, millest 267 706 eurot on brutopalk ja 248 033 eurot nendele kätte jääv tasu. Nende summadega jäävad volinikud esikahesajas kohtadele 76-94.

Edetabeli viimased on ELi pettustevastase agentuuri (OLAF) peadirektor Giovanni Kessler ja Euroopa Komisjoni tõlke peadirektoraadi peadirektor Rytis Martikonis 278 362 eurose kogukuluga, millest kättesaadav tasu oli 168 970 eurot.

Uuringu koostamisel analüüsiti Euroopa Liidu personalieeskirju, eelarveülevaateid ja muid avalikke dokumente, mille põhjal arvutati erinevate euroametnike ja Euroopa Komisjoni liikmete kulu ELi eelarvele, liites nende põhipalga ning hüvitised ja lisatasud. UKIPi uuringus rõhutatakse ka, et Euroopa Liidult palka saavad töötajad maksavad liikmesriikide maksutasemetest märksa väiksemaid makse, samas nende maksed pensionifondi on tavakodanike omadest märksa suuremad.

Aastakulu arvutati alates 2014. aasta 1. novembrist, kui Euroopa Komisjoni praegune koosseis ametisse astus, kuni 1. novembrini 2015.