Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Baha Mar'i vaim ehk Kariibi kõige suurema pankroti lugu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Troopiliste vete ääres, palmide all ja suletud värava taga asub Baha Mar – kalleim, 3,23 miljardit eurot maksnud kuurort Kariibi mere ääres.

Mitte keegi ei päevita kokteili nautides basseini ääres ega mängi golfiväljakul. Kasiinos vaikivad automaadid. Akendes laiub pimedus ning kõik 2200 tuba on tühjad, vahendab Bloomberg.

Pankrot on nii suur, et ähvardab Bahama krediidireitingut. Ning see kuurort üksi pidi andma 12 protsenti riigi SKPst.

Baha Mar võib olla küll Bahamal välja mõeldud unistus, ent Peking kontrollib arengupanka ning ehitusfirmat, mis peaks selle kivisse voolima. Mõned bahamalased ütlevad, et Hiina tingimused on karmid.

«Nende suhtumine on, et «meie oleme suured mehed ja meil on raha. Seega te teete, mida me ütleme,»» ütles endine Baha Mar'i direktor Dionisio D'Aguilar.

Pankroti mõistmiseks on vaja minna aastasse 2005. Dikran Izmirlan hakkas uuendama Cable Beach'i kuurorti, pannes sinna alla 900 miljonit dollarit. Izmirlan sai selja taha mitmeid partnereid, kes kadusid 2008. aasta finantskriisi saabudes.

Izmirlian lõi käed maailma suuruselt teise ehitusettevõttega China State Construction Engineering Corp, kes juhendas ta Hiina Ekpordi-Impordi (Exim) panga juurde, mis on Pekingi kontrolli all.

Ehitusettevõte paigutas Baha Mari kohe 150 miljonit dollarit. Exim lisas ehituslaenunda 2,45 miljardit. Tingimusel, et Izmirlian ei saa ühelgi juhul ehitusettevõtet vahetada ning hiinlased teevad ära kogu töö. Izmirlian lootis, et Baha Mar avab uksed 2014.

Järgnes lõputu tüli – maksete, arvete, tööde ja kõige muu üle. Tähtaegu seati ja murti. 2014. aasta mais lendasid Izmarlian ning peaminister Perry Christie Pekingisse. Neile kinnitati, et Baha Mar avab uksed 27. märtsil. Naastes palkas mees 2070 hotellitöötajat, tegi üleilmse kampaania ning paigutas kasiinosse 4,5 miljonit dollarit. Ta kulutas neli miljonit dollarit, et maksta töötajatele, kuigi kuurordis ei olnud ühtegi külalist.

Hirmus, et Hiina ehitusettevõte saab pankrotiavalduse esitamisega taktikalise eelise, tahtis Izmarlian anda sisse pankrotiavalduse USAs. Ta ei öelnud seda isegi peaministrile hirmust, et ehitusettevõte saab haisu ninna.

Baha Mar esitas pankrotiavalduse Delaware's (USA). Ehitusettevõte süüdistas Izmarliani lõpututes disainimuutustes,

Bahama välisminister Fred Mitchell sedastas augustis peetud kõnes, et «katsed pidada meid sõltuvatena ning orjadena ei ole lõppenud.»

Delaware'i kohus ei kuulutanud pankrotti välja ning Bahama kohus määras pankrotihaldurid. Izmirliani 900 miljoni dollari suurune investeering on väärtuseta.

Novembris sõnas Izmirian, et peab Eximiga ikka läbirääkimisi ning loodab kuurordi ühel päeval avada. Suubritannia on algatanud mehe vastu 192 miljoni dollari suuruse hagi lepingu rikkumise eest. On igaühe enda arvata, kuidas see lugu lõpeb. 

Tagasi üles