E-residendiks saamine läheb kaks korda kallimaks

Eesti esimese e-residendi Edward Lucase nimi on Moskvas raamatutel, mida ta pole kirjutanud. Foto: Liis Treimann / Postimees

Käesoleva aasta 1. veebruaril tõuseb e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõiv seniselt 50 eurolt 100 euroni.

Riigilõivu tõstmine on tingitud e-residendi digi-ID väljaandmiseks tehtavate tegelike kulutuste kasvust. 2014. aastal kehtestatud e-residendi digi-ID väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutava riigilõivu määr põhines kulupõhisel arvutusel, mille aluseks oli viie aasta e-residendi digi-ID taotluste mahu prognoos - see tähendab 5000 e-residendi digi-IDd, ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse e-residentsuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Katre Kasmel BNSile.

Perioodil 1. detsember 2014 - 30. detsember 2015 on esitatud aga 7821 e-residendid digi-ID taotlust ning väljastatud on 5595 e-residendi digi-IDd. Seega on huvi e-residentsuse vastu olnud Kasmeli sõnul oodatust palju suurem. Lähtuvalt senisest e-residendi digi-ID taotlemise statistikast ja oodatust suuremast nõudlusest on muudetud e-residendi digi-ID taotluste prognoosi – nimelt prognoositakse 2016. aastaks 10 000 taotluse esitamist.

Riigilõivud on kulupõhised ning seoses oodatust suurema huviga e-residentsuse vastu on kasvanud ka e-residendi digi-ID taotluste menetlemise ja dokumendi väljastamisega tegelevate asutuste kulud. Riigilõiv hõlmab dokumendi plangi, sertifikaatide, dokumendilugejate, politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsioonivaldkonna menetlusinfosüsteemi ja Sertifitseerimiskeskuse AS infosüsteemiga seotud arendamiskulude, personalikulude, otseselt seotud hoonete kulude ja majandamiskulude maksumust.

Riigilõivuga kaetakse politsei- ja piirivalveameti, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Sertifitseerimiskeskuse AS-i ja välisministeeriumi e-residendi digi-ID taotluste menetluste ning väljastamisega seotud eelnimetatud kulud.