Nordea: 2015.aastal tõid edu riskantsemad investeeringud

Angelika Tagel Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Nordea Pensions juhatuse esimees Angelika Tagel kirjutab, et 2015. aasta on olnud pensionikogujatele taas hea aasta ning ka uuel aastal tõotab tulla aktsiaturgudel parem aasta.

Järgneb Angelika Tageli aastalõpukommnetaar:

See võib tunduda üllatav, arvestades kõiki kriise ja hirme, mis aastale oma märgi jätsid. Erinevad sündmused mõjutasid pensionifondide investeeringuid ja peagi mööduv aasta oli raha kasvatamise vaatevinklist tõesti igas mõttes sündmusterohke.

Suures pildis oli peamiseks finantsturgude mõjutajaks väga madal raha hind ehk intressimäär. USA keskpank küll tõstis detsembris vähesel määral intressi, aga andis samal ajal mõista, et intressimäärad normaliseeruvad aeglaselt ja pika aja jooksul. Turvalisemad investeeringud tulusust ei too, eurotsooni pankadevahelised intressimäärad on isegi negatiivsed. Oma raha ja säästude kasvatamiseks on vaja aktsepteerida riske ja seda rohkem kui varem. Madalate intressimäärade tõttu eelistavadki paljud inimesed ja institutsioonid paigutada raha riskantsematesse varadesse, nagu näiteks aktsiad, kinnisvara, tooraine või midagi muud.

Lisaks ülimadalatele intressidele ja nafta hinna langusele on 2015. aasta finantsturgude üheks olulisimaks märksõnaks Euroopa Keskpanga rahatrükk. Rolli mängis ka Hiina aktsiaturu pika tõusuperioodi lõpetanud järsk langus. Lisaks on kõneainet pakkunud valuutahindade muutus, eriti euro nõrgenemine dollari vastu, mis suurendas USA ja paljude arenevate riikide aktsia- ja võlakirjainvesteeringutelt saadavat tulu. Aasta on olnud niivõrd värvikas ja sündmusterohke, et aasta alguses tooni andnud Kreeka kriis on leheveergudelt täiesti kadunud ja juba ununenud. Üheks aasta staariks võib pidada Jaapani väärtpaberiturgu. Ka Venemaa aktsiaturu indeks on aastaga jõudsalt kosunud, kuid investeeringuid Venemaa ettevõtete aktsiatesse peetakse endiselt üliriskantseteks.

Fondivalitseja ülesanne on mõõdukalt balansseerida erinevate turgude vahel ning otsustada, kuhu varad paigutada. Nordea on fookuse suunanud globaalsetele turgudele ning hoiab kriisikollete ning väga riskantsete turgudega mõõdukat distantsi. Eelistame investeerida pigem vähem ekstreemsetes tingimustes ja vajadusel ka kaugematel turgudel. Nordea Eesti pensionifondid lõpetavad aasta tõenäoliselt positiivsete tootlusnumbritega, kui aasta viimased päevad ootamatuid üllatusi ei too. Arvestades eelpool mainitud keerulist intressikeskkonda, saab tulemusega rahul olla. Parimaid tulemusi pakkusid riskantsemad fondid, mis investeerivad rohkem aktsiatesse. See kinnitab taaskord, et meelekindlus ja eesmärgile keskendumine tasuvad end ära. 

Eesti pensionifondide tootluse näitajaid mõjutavad mitmed regulatiivsed piirangud ja aeg-ajalt liigne konservatiivsus – «pigem karta kui kahetseda» põhimõte ei pruugi pikaajalisele pensionifondile olla kõige sobivam strateegia. Pensionifondide võistlus tootluse nimel on armutu, sest enamik kliente valib pensionifondi tootluse järgi. Võimalus fondi vahetada muudab pensionikogumise paindlikumaks ja mugavamaks. Tootluse puhul tuleb siiski lähtuda pikaajalistest näitajatest, sest emotsionaalsed otsused närviliste turgude tingimustes toovad sageli rohkem kahju kui kasu.

Mida toob 2016. aasta pensionifondidele?

Varasemad aastad on näidanud, et ennustamine on tänamatu töö ja pensioniraha mõjutavad sündmused, mille toimumist või mõju ulatust ei ole võimalik ette prognoosida. Näitena kasvõi erinevad poliitilised otsused ning riikide omavahelised suhted, samuti ka valuutahindade muutused. Seetõttu on 2016. aastal veelgi olulisem riskide hajutamine  globaalselt.  Oluline on saada osa nende piirkondade ja valdkondade edust, mida probleemid ja kriisid ei räsi.

Paremaid tulemusi ootame 2016. aastal jätkuvalt aktsiaturgudelt. Madalate intressimäärade keskkonnas on võlakirjade varaklassis rahuldavate tulemuste saavutamine suur väljakutse. Turud võivad osutuda veelgi närvilisemaks – on oluline säilitada rahulikku meelt ja jätkata valitud investeerimisstrateegiat ka siis, kui kapitaliturgudel on muutused sama järsud kui Ameerika mägedel. Pensionikogumine on pikaajaline protsess ning päevased või kuised muutused ei tohiks liigselt mõjutada pikaajalisi strateegiaid.