Kas teadsid: mis päritolu on Eestis müüdavad riided, mänguasjad ja vihmavarjud?

Vihmane ilm. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Arengukoostöö Ümarlaud avaldas täna ülevaate kaupadest, mis jõuavad Eestisse arenguriikidest ning sellega seotud võimalikest probleemidest.

«Otsus on Eesti tarbija käes: kas tema raha toetab häid töökohti või orjapidamist – kui ostud hoolikalt läbi mõelda, leiab alati ka keskkonna- ja inimsõbralikke tooteid,» sõnas kodanikuühenduse Arengukoostöö Ümarlaud poliitikaekspert Anna Karolin kommentaarina äsja avaldatud uuringutulemustele, mille järgi jõuavad paljud kaubad Eestisse arengumaadest, kus suuremalt jaolt kasutatakse nende tootmiseks keelatud laps- ja sunnitööjõudu.

Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar koostatud värskest ülevaatest selgub, et arenguriikidest jõuab Eestisse enam kaupu Hiinast, endistest NSVL riikidest, vähem ka Türgist, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Taist, vahendab Arengukoostöö Ümarlaud uuringu tulemusi. Kõige tõenäolisemalt on halbades töötingimustes või keskkonda saastavalt toodetud jalatsid, puuvillatooted, vihmavarjud ja kummikud, kübarad, sõrmkindad, meeste särgid ning erinevad hommikuriided, laste mänguasjad ja väikelaste riided.

Eestisse imporditi 2014. aastal otse arenguriikidest 12,6 miljardi euro väärtuses kaupa, mis moodustab 13 protsenti impordist. Arengukoostöö Ümarlaua hinnangul on tõenäoliselt see number oluliselt suurem, sest palju imporditakse teistest ELi riikide kaudu ja on selge, et näiteks Lätis riis või puuvill ei kasva.

Karolin soovitab siinkohal ende kaupade ostmisel veidi eeltööd teha. Ta möönab küll, et tausta kontrollimine võib veidi aega võtta, kuid kui see on kord tehtud, ei pea seda enne iga ostu uuesti tegema.

Selleks:

1. Kiika poe või tootja kodulehte – kas seal on juttu õiglasest tootmisest või keskkonnahoiust? Kui firma sellega tegeleb, siis nad ka räägivad sellest.

2. Kui kodulehel pole midagi kirjas, siis kirjuta ja küsi. Sajad või isegi tuhanded ettevõtetele saadetud kirjad panevad kindlasti probleemi üle mõtlema.

3. Eelista kodumaist. Mida lähemal on tooted valmistatud, seda paremini saame teada, kuidas ja kes nad valmistas.

4. Kui võimalik, osta taaskasutusest.