Coca-Cola sisaldab loomseid koostisosi. Firma kinnitusel ei tule ükski joogi koostisosa loomadelt ega lindudelt, mistõttu on seda ohutu juua nii veganitel kui ka moslemitel, kuid kala kohta firma vaikib.
Pauksuhkrut sisaldavate kommide söömine ning Coca peale joomine tekitab kõhus plahvatusliku reaktsiooni. Kuulujutt hakkas levima 80ndatel, kuid ei vasta tõele. Kommi suhu pannes jääb sellest järgi vaid suhkur, mis ei tekita limonaadiga kokkupuutel mingisugust reaktsiooni.
Mentose kommide söömine koos Coca-Cola joomisega tapab. See kombinatsioon on samuti tuntud plahvatusohtlikuna. Kuigi magu peaks «plahvatuse» siiski üle elama, siis ei soovitata seda siiski proovida.
Coca-Cola puhastab nii vere- kui mootoriõliplekke. Müüdi kohaselt aitavad karastusjoogis sisalduvad ained plekke paremini maha saada kui näiteks ainult veega. Sellegipoolest tasub pigem eelistada õigeid puhastusvahendeid, mis ei kleepu ega jäta lisaks plekke nii nagu Coca-Cola.
Coca-Cola topsi visatud hammas kaob üleöö. Firma väitel on limonaadis sisalduvad happed lahjemad kui näiteks apelsinimahlas või äädikas, mistõttu pole võimalik, et hammas selles lahustub. Siiski mõjuvad ükskõik millised happed hamba emailile halvasti.

Coca-Cola müüdid, mis ei vasta tõele

Graafik Kolmapäeva hommikul on elekter erakordselt kallis