/nginx/o/2015/12/29/4837539t1h40d5.jpg)
Vanadest rehvidest on tekkinud suured prügimäed, kuna nende taaskasutamisega on ilmnenud tõsised probleemid. Ühtlasi on Rehviliidu sõnul üheks probleemi põhjustajaks seadusest kõrvale hiilivad rehvide maaletoojad.
Rehvide täismahus taaskasutamiseks napib Eestis võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rehvifirmadele pakutakse rehvide taaskasutamise teenust nii madala hinnaga, mille eest ei olegi võimalik rehve nõuetekohaselt taastöödelda, seega on tulemuseks rehvide pidurdumatu kuhjumine,» selgitas Eesti Rehviliidu juht Kaur Kuurme. Ta lisas, et sellele on ka keskkonnaministeerium tähelepanu osutanud, kuid lähtuma peab eelkõige konkurentsiolukorrast.
Rehviliidu juhi sõnul on eraldi probleemiks ka seadusest kõrvale hiilivad maaletoojad, kes tootjavastutuskohustust ei täida. Näiteks kasutatud rehvide maaletoojad ning rahvusvahelised internetikaubamajad.
Kuurme märkis, et rehvide käitlemise eest jääb lõpuni vastutama ikkagi rehvide maaletooja. «Tootja vastutab oma toote eest kogu olelustsükli jooksul alates valmistamisest kuni jäätmete käitlemiseni,» selgitas Kuurme ja lisas, et seetõttu on väga oluline valida partneriks usaldusväärne taaskasutusorganisatsioon.
«On kahetsusväärne lugeda, et probleemtoodete registrisse on esitatud valed andmed, mille kohaselt on kogutud vanarehvid enamuses taaskasutatud, kuid tegelikult see nii ei ole, kuna see kahjustab kogu sektori mainet,» ütles Kuurme.
Kuurme möönis, et rehvide täismahus taaskasutamiseks napib hetkel Eestis ka väljundeid. «Osa rehve töötleb Rehviliit ümber Eesti lepingupartnerite juures, ent juba täna läheb pea pool kogutavatest rehvikogustest ümbertöötlemisele Lätti ja Leetu. Samuti tegeleme aktiivselt uute väljundite otsimisega ja üheks võimaluseks on energiatööstus,» sõnas Kuurme.
Ta tunnistas, et Eesti Rehviliit on varem rehvide taaskasutamise probleemiga kokku puutunud Põhja- ja Lõuna-Eestis. «Tänaseks oleme neid probleeme jõudsalt lahendamas. Näiteks Loo platsilt on selle aastaga Leetu taaskasutusse suunatud 800 tonni ehk pool sinna veetud Rehviliidule kuuluvast kogusest ja Reolast oleme viimase aasta jooksul taaskasutusse suunanud 650 tonni vanarehve,» kinnitas Kuurme.
Eesti Rehviliit on pea 10 aasta jooksul kogunud 60000 tonni vanu rehve, millest taaskasutusse on suunatud üle 90 protsendi.