Venemaa läheb uuele aastale vastu tühjade taskutega

Andres Reimer
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu detsembris käibele lastud 100rublane rahatäht, millega tähistatakse Krimmi hõivamist Venemaa poolt. Ukraina vastast agressiooni võib pidada Venemaa majandusraskuste oluliseks põhjuseks.
Tänavu detsembris käibele lastud 100rublane rahatäht, millega tähistatakse Krimmi hõivamist Venemaa poolt. Ukraina vastast agressiooni võib pidada Venemaa majandusraskuste oluliseks põhjuseks. Foto: Anton Novoderezhkin, TASS

Algav aasta võib kujuneda Venemaale väga raskeks, mistõttu valitsus kavandab riigi arengut nn stressistsenaariumi järgi, selgub viimastel päevadel idanaabri meediaväljaannetes avaldatust.

Lääneriikide kehtestatud sanktsioonide jätkumine ja Venemaa valitsuse üha innukamalt oma kaubanduspartneritele kehtestatavad uued kaubandussanktsioonid sunnivad üha vaesuvaid venelasi püksirihma koomale tõmbama.

Pärast seda, kui Türgi tulistas alla õhuruumi rikkunud Venemaa ründelennuki, kehtestas Kreml oma ühele seni olulisemale toiduainete tarnijale kaupade sisseveopiirangud. Uuel aastal keelatakse Türgi puu- ja juurviljade ning ka subproduktide sissevedu.

Selleks et toiduainete defitsiidiga kaasnevat hinnatõusu piirata, hoiatas Venemaa monopolidevastane teenistus kaubandusorganisatsioone, et nende liikmed ei asuks n-ö põhjendamatult tõstma toiduainete hindu, kui Türgi-vastased sanktsioonid 1. jaanuaril jõustuvad.

Izvestijaga rääkinud Venemaa põllumajandusminister Aleksandr Tkatšev oletas, et Türgist saamata jäänud kaubad asendatakse Abhaasiast, Iraanist, Aserbaidžaanist, Usbekistanist ja teistest riikidest pärit tarnetega.

Rubla devalveerumine ja sissetulekute vähenemine tõi kaasa ka venelaste reisimisvõimaluste vähenemise. Venemaa turismiameti andmetel vähenes välisreiside arv mööduval aastal ligi kolmandiku, võrreldes 2014. aastaga.

Reisimisvõimaluste vähenemine puudutab aga kõigest viiendikku Venemaa elanikest, sest välismaale sõiduks õiguse andvaid välispasse on viimase üheksa aasta jooksul välja antud kõigest 32 miljonile venelasele.

Samal ajal lisatakse Kremli poolt üha uusi ametialasid, mille esindajatel pole lubatud välismaale sõita või lubatakse seda vaid juhtkonna kirjaliku loaga: politseinikud, sise- ja kaitseministeeriumi ametnikud, kohtunikud, tolli- ja maksuametnikud. Praktikas tähendab see, et inimene peab oma välispassi tooma ülemuse kätte hoiule ning saab selle kätte vaid juhul, kui ülemus annab välisreisiks nõusoleku, kirjutas RBK.

Riigiduumas on küpsemas idee nõukogude ajast tuntud väljasõiduviisa kehtestamiseks, mis tähendab, et välispassi õnnelik omanik peab iga konkreetse välisriigi külastamiseks eraldi luba küsima.

Selliseid piiranguid vajatakse, et valitsusringkonnad saaksid möllavast kriisist püstipäi välja tulla. Venemaa peab loobuma liigsetest kulutustest, arendama kodumaist tööstust ja jääma oma seisukohtadele rahvusvahelisel areenil kindlaks, leiab RIA Novosti.

Venemaa riigieelarve täitumisel võtmerolli mängiva nafta hinna tõusuks pole jäänud kuigi palju võimalusi, reservid hakkavad lõppema, Ukraina-vastase agressiooniga esile kutsutud geopoliitiline surve lääneriikide poolt ei nõrgene ning majanduskasv kõigub nulli lähedal.

Venemaa majandusarengu ministeerium ennustab algaval aastal riigi majandusele 0,7-protsendilist kasvu, juhul kui nafta hind on 50 dollarit barrelilt. Venemaa keskpank seevastu kohest majanduskasvu ei näe, eeldades kasvule pöördumist alles 2017. aastal.

Samal ajal peavad Venemaa valitsusringkonnad makromajanduslikult vastuvõetavaks isegi 40-dollarilist naftabarreli hinda.

Suur osa analüütikutest on seevastu kindlad, et eeloleval aastal majandus langeb. RBK poolt 32 asjatundja küsitlemine andis languse suuruseks konsensuslikult 0,2 protsenti.

Enim mõjutab majanduse arengut inimeste ostuvõime vähenemine. «Nõudlus väheneb kiire inflatsiooni, krediiditingimuste raskenemise, reaalsissetulekute vähenemise ja ebapiisavate hoiuste tõttu,» selgitas olukorda Kapitali ökonomist Jevgeni Nadoršin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles