/nginx/o/2015/12/28/4835621t1h6708.jpg)
Lahkuva aastaga pea kahekordistus nende Venemaa majapidamiste arv, kus ei jätku piisavalt raha toidu ja riiete ostuks, selgub ülevenemaalise avaliku arvamuse uurimise keskuse VTSIOM värskest uuringust.
Venemaa elanike ostujõud langes tänavu järsult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nende perede osakaal, kus ei jätku raha toidu ostmiseks koos nendega, kes küll toitu jaksavad osta aga riideid mitte, on mulluse aastaga võrreldes tõusnud 22 protsendilt 39 protsendini, näitab VTSIOMi inimeste heaolu hinnangute uuringu kokkuvõte.
Sellega langes venemaalaste materiaalne heaolu tagasi 2009. aasta tasemele, märkis VTSIOM. Elatustase Venemaal paranes kuni tänavuse aastani aasta-aastalt ning vaesuses elavate perede osakaal kahanes kümne aasta taguselt 49 protsendilt 22 protsendini mullu.
Enda arvates halvasti või väga halvasti elavate Vene majapidamiste osakaal kahanes mulluseks detsembriks 13 protsendini. Värske uuringu kohaselt on enda arvates halvasti või väga halvasti elavaid peresid Venemaal juba 22 protsenti.
«Venemaalased, nagu ka paljude teiste maade elanikud, ei armasta oma sissetulekust rääkida. Sellegipoolest vastavad küsitluse tulemused statistikale. Nominaalne sissetulek inimese kohta on viimase kümne aastaga suurenenud üle kolme korra ja elanikkonna elatustase muudkui tõusis 2014. aasta lõpuni,» kommenteeris VTSIOMi uuringuprojekti juht Julia Baskakova. «Muidugi tuleb arvesse võtta inflatsiooni, aga sissetulek kasvas sellest kiiremini. Vaeste osakaal – nende, kel pole raha toidu ega riiete ostmiseks – vähenes üle kahe korra.»
«Venemaalased ei ole hakanud ennast jõukaks pidama, enamiku arvates on nende sissetulek «keskmine», aga selle «keskmise» raamid on kasvanud; see ei tähenda enam lihtsalt toimetulemist, vaid mugavat äraelamist,» selgitas Baskakova VTSIOMi teates.
«Majandusolukorra halvenemine 2015. aastal puudutas kõiki elanikkonna gruppe, välja arvatud ülemist nelja protsenti – neid, kes saavad endale lubada seda, et väljaminekutest üldse ei mõtle,» märkis Baskakova. «Suurem osa elanikkonnast pidi aga hakkama oma kulutusi üle vaatama ja kokku hoidma ning vaeste arv, mis pikkamisi aga kindlalt vähenes viimase viie aasta jooksul, kasvas ühe aastaga kaks korda kuni kriisiaasta 2009 tasemeni.»
«Hinnang oma heaolule on hakanud juba langema ning selle languse tempo ja dünaamika optimismi ei sisenda,» ütles Baskakova.