/nginx/o/2015/12/28/4834127t1hbddb.jpg)
«Saime kirja tööinspektsioonilt, et meie ettevõttes on toimunud tööõnnetus ja ma pean koostama tööõnnetuse raporti ja saatma selle tööinspektsiooni, aga minu teada pole meil tööõnnetust juhtunud. Mida me nüüd tegema peaks?» uurib lugeja.
Lugeja küsib: kas ma pean koostama aruande tööõnnetusest, kui seda ei ole juhtunud?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Piret Kaljula.
Kui töötaja pöördub arsti poole ja ütleb, et ta sai vigastada tööd tehes, siis on arst kohustatud teavitama tööinspektsiooni juhul, kui tegemist on raske vigastusega või määrab arst kerge tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse. Samuti teavitab arst tööinspektsiooni surmaga lõppenud tööõnnetusest. Tööinspektsioon informeerib tööandjat teate saamisest. Tööinspektsioon edastab saabunud informatsiooni, juhtumi asjaolud selgitab välja tööandja.
Seda, kas arsti teates oleva õnnetuse puhul on tegemist tööõnnetusega otsustab tööandja, kellele on seadusega pandud kohustus viia läbi tööõnnetuse uurimine. Selleks, et selgitada välja, kas tegemist on tööõnnetusega või mitte selgitab tööandja välja, kas töötaja täitis õnnetuse juhtumise ajal tööülesandeid. Samuti tuleb võtta kannatada saanud töötajalt seletus õnnetuse asjaolude kohta.
Tööõnnetusega on tegemist kui töötaja sai vigastada tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitleta tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Juhul, kui tööandja jõuab uurimise tulemusena järeldusele, et tegemist ei olnud tööõnnetusega, saadab tööandja tööinspektsioonile vabas vormis akti, milles kirjeldab juhtumi asjaolusid ja põhjendab, millest tulenevalt ei pea tööandja toimunud õnnetust tööõnnetuseks.
Arst võib tööõnnetuse teatise saata ka näiteks sellepärast, et arst ja patsient on teineteisest mööda rääkinud – arst küsib, kuidas inimene viga sai ning inimene vastab, et tegin tööd ja kukkusin redelilt alla. Arst märgib õnnetuse põhjuseks tööõnnetuse aga töötaja tegi näiteks vabal päeval kodus remonti – tööd – ja kukkus redelilt alla.
Kui selgub, et tegemist oli tööõnnetusega tuleb tööandjal viia läbi tööõnnetuse uurimine ning koostada raport. Raport tuleb esitada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale. Tööõnnetuse uurimine tuleb läbi viia ka siis kui teave tööõnnetuse toimumisest jõudis tööandjani hilinemisega kuna kannatanu tööandjat ei teavitanud ning ka arst ei saatnud tööõnnetuse teatist.