/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/11/19/469882t1h1d6d.jpg)
Majandusministeeriumi kantslerist Marika Priskest pole lihtne kirjutada, sest temast on väga vähe teada. Lapsi tal pole. Olen kuulnud, et talle meeldib sõita tavalisest pikemaid vahemaid jalgrattaga ja teisedki spordialad pole talle võõrad.
Väidetav kurjategija
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priske vihkab suitsetamist. Harju tänava ministeeriumis ei julge mitte keegi peale Juhan Partsi enda majas tubakat pruukida. Selline asi nagu suitsuruum on majandusministeeriumis tundmatu.
Kinnisturaamatu järgi on majandusministeeriumi kantsleril kaks korterit: üks Tallinnas, teine Pärnus. Pisut maad Saaremaal ja krunt Abrukal. Tema Tallinna korteril on hüpoteek, ent kuna see on ostetud 2003. aastal, siis pole võlg panga ees suur – vähem kui pool miljonit krooni. Priske mullune aastapalk oli 624 000 krooni. Sellest tuleb mõistagi lahutada tulumaks, nii et puhtalt kätte sai ta umbes 41 000 krooni kuus.
Priske on Pärnus sündinud, majandushariduse sai Tartu Ülikoolist. Pärast lühikest linnaametniku karjääri sai temast pankur. Esmalt Hoiupank, siis Hansapank, ja lõpuks oli ta Krediidipanga Pärnu filiaali juhataja. Mihkel Pärnoja kutsus ta majandusministeeriumi kantsleriks.
Pärnoja ei mäleta enam keegi, sest ta pidi suurest poliitikast lahkuma ebapopulaarsete erastamistehingute toetamise pärast. Pärnoja erastas Eesti Raudtee ja toetas Narva jaamade erastamist.
Just rahva vihatud Pärnoja kutsus Priske Pärnust Tallinna ja andis tagasihoidlikule provintsipankurile võimaluse saada Eesti riigiaparaadi säravaks tipptegijaks. Et Pärnoja valik oli laitmatu, tunnistab tõik, et Priske oli hiljuti tugev kandidaat riigikontrolöri toolile. Sinna ta ei pääsenud, sest tema minister – Juhan Parts – vajas teda ministeeriumis.
Partsi ja Priske tandem kujundas energiaturu inspektsiooni ümber konkurentsiametiks. Sama nimega riigiamet oli ka enne olemas, aga 2008. aastast varasemate aegade kohta öeldakse viisakalt, et toonane konkurentsiamet ei osanud veel kõigele tähelepanu pöörata.
Kantsleritoolil valis Priske ka uue maanteeameti peadirektori, kelleks sai Põlva poiss Tamur Tsäkko. Tema eelkäija Riho Sõrmus hoolitseb praegu Rohuküla ja Heltermaa sadama eest, aga Tsäkko vastutab miljardite kroonide eest.
Majandusministeeriumis pole käitumisjuhist läbiotsimise puhuks. Priske ise kirjeldas kapo töötajaid kui väga põhjalikke, nad sildistanud hoolega asitõendeid ja viinud muu hulgas kaasa kantsleri telefoni.
Seepärast ei saanud Priske ka vastata kümnete ajakirjanike kõnedele, kes temalt teisipäeva õhtul teada tahtsid, miks kapo tema töö- ja eluruume läbi otsib. Telefon on siiani kapos ja kantsleri kõneposti jäetud sõnumeid kuulavad politseinikud. Mina helistasin Priskele viimati septembri algul ning pärisin Estonian Airi riigistamise üksikasjade kohta. Küllap keerleb sellegi kõne lindistus kusagil kapo keldrites.
Kui 14 aastat maanteeametit juhtinud Sõrmus ametist lahti sai, käisid kuulujutud, et Partsil on vaja oma inimest, kes hankeid «õigetele» firmadele suunaks. Mingit tõestust sellele väitele pole. Küll aga teavad sahinaid levitavad inimesed nüüd rääkida, et kriminaalasjaga said teatud firmad lahti ebamugavast maanteeameti peadirektorist ja teda toetanud kantslerist.
Kolmapäeval rikkusid kapo ja riigiprokuratuur Priske maine igaveseks, esitades talle kuriteokahtlustuse. Avalikkus ei tea, milles Prisket kahtlustatakse. Aga kõik teavad, et ta on väidetav kurjategija.