/nginx/o/2015/05/11/4054409t1h91b7.jpg)
Kütusehinnad võivad ehk olla madalamadki kui sel aastal, ent suuremat tarbimispidu hoiab tagasi veebruarist tulev aktsiisitõus.
Prognoos: kütus võib järgmisel aastal odavamaks minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kütusehindade osas jääb turgu iseloomustama madalad kütusehinnad ning suurenenud konkurents kütuse jaeturul, mis on piirkonniti tähendanud ülimadalaid hinnatasemeid.
«Tihenenud konkurentsist tulenevalt on suurenenud ka erinevate piirkondade hinnavahe, mis teinekord ulatub koguni 10 sendini liitrist. Kui varasemalt on kütuste tavahindade langetamisel olnud tarbijate jaoks suur tähendus, siis täna puudub sellel endine väärtus, sest valdavalt on hinnad tavahindadest oluliselt madalamad,» sõnas Olerexi kütuste sisseostujuht Alan Vaht, kelle sõnul on tänased madalad kütusehinnad Saudi Araabia jõulukink maailmale.
Vaht selgitas, et kütuste jaemüügihinnad sõltuvad maailmaturu hindadest ning peamiste näitajate poolest võib prognoosida madalate hindade jätkumist ka järgmisel aastal. Eelkõige annab selleks põhjust kütuseturu jätkuv naftaga üleujutamine. Panuse selleks annavad kõik kolm suurtootjat – USA, Saudi Araabia ja Venemaa.
Hoolimata sellest, et toornafta hind on viimase 11 aasta madalaimal tasemel, suurendavad kõik suurtootjad järgmisel aastal oma tootmismahte veelgi.
«Arvestades, et turgudele valatakse kütust veelgi juurde Iraani sanktsioonide kadumise järel ning et globaalne naftanõudluse kasv on aeglustumas, saab kütuste hindade liikumise suund olla vaid allapoole ning välistatud ei ole kütusehindade langemine allapoole 0,9 eurot liitrist,» prognoosis Vaht.
Suuremat kütusehinna pidu Eestis hoiab tagasi aga 1. veebruaril jõustuv kütuseaktsiisitõus, mille mõju diislikütuse ja bensiini hinnas on mõõdetav vastavalt 6,6 sendiga ja 5,1 sendiga liitrist. «Tõenäoliselt võib see hinnatõus toimuda mõningase ajalise nihkega, arvestades tanklates olevaid kütusejääke,» märkis ta.
Valitsuse jaoks on tema sõnul aga oluliseks küsimuseks, kas kütuseaktsiisitõus ennast tegelikkuses õigustab ning kas riigieelarvesse laekub seeläbi rohkem aktsiisi või on sellel hoopiski negatiivsed tagajärjed kütuste tarbimise langusest tulenevalt.