/nginx/o/2015/02/02/3732491t1h097a.jpg)
Esimese jõulupüha missal Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peetud jutluses meenutas peapiiskop Urmas Viilma peagi lõppeva Maarjamaa 800. juubeliaasta tähendust mööda maailma laiali paisatud eesti rahva eneseteadlikkusele.
Peapiiskop Viilma jõulupüha jutluses: meid ühendab eestlastena maarjamaine identiteet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõeldes selle peale, kuidas eestlased on sadade ja tuhandete kaupa pillutatud laiali üle kogu maailma, kõlavad ajakohaselt Hendrik Visnapuu luulesõnad: «Me oleme Maarjamaa oksad». Mulle tundub, et meid eestlastena ühendab kõige paremini just maarjamaine identiteet. See pärand, need juured, mis meist on läbi aastatuhandete ja -sadade vorminud iseteadliku, omajagu jonnaka ja kange rahva. Aga, kui see karm ja kange sugu avab oma südame ja hinge, leidub seal palju soojust ja hoolivust. Seal on kindel koht usul, lootusel ja armastusel; õiglusel ning tarkusel, kindlameelsusel ja mõõdukusel,» kõneles peapiiskop Viilma oma jutluses.
Rääkides jõulurahust ja selle tähendusest tänapäeval sõnas peapiiskop: «Jõulurahu algab hetkest, kui pöörame pilgu endalt ligimesele ja jumalale. Jõululapse sõim on seal, kus on armastus. Ja nii, nagu jõuluöises Petlemmas oli selleks kohaks loomalaut on see täna igas kojas, tares, korteris või eramus, kus on valitsemas usk, lootus ja armastus.»
Eesti Televisiooni vahendusel ülekantud esimese jõulupüha missal Tallinna Toomkirikus teenisid vaimulikena peapiiskop Urmas Viilma ja Toomkoguduse õpetaja ja Tallinna abipraost Arho Tuhkru. Piiblikohti lugesid Toomkoguduse juhatuse esimees Indrek Treufeldt ja nõukogu liige Riivo Sinijärv. Orelit mängis Kadri Ploompuu ning laulis tütarlastekoor «Ellerhein» Ingrid Kõrvitsa juhatusel.