Kodumaised lauamängud - poliitsatiirist tarvilise tarkuseni

Foto: SCANPIX

Lauamängude hulgas leidub nii lõbusaid seltskondlikke mänge kui ka pingsat mõtlemist vajavaid strateegiamänge. Tõlkekirjanduse kõrval on poelettidel välismaised tuntud lauamängud, mis on eesti keeles välja antud. Lisaks neile on meil ka kodumaiseid mänge, kolmest neist tuleb lähemalt juttu, kirjutab Aja Leht.

Saa targemaks, reisides ümber söögilaua

2014. aasta jaanuaris jõudis poelettidele toidu- ja toitumisalane lauamäng «Reis ümber söögilaua». Idee autor Tagli Pitsi kandis seda endas ligi kümme aastat, kuni osaühingu Dada AD esindaja temaga sel teemal ühendust võttis ja Pitsi idee heaks kiitis. Siis läks mõni kuu ja mäng oligi valmis.

«Mängu eesmärk ei ole välja selgitada need, kes teavad toitumisest kõige enam, vaid anda mängijaile uusi teadmisi toidust ja söömisest ning teha seda lõbusalt, läbi mängu ja meeldiva ajaveetmise koos kaaslastega,» märgib Pitsi. Küsimused on vastusevariantidega ja enamike vastuste puhul on selgitatud, miks see õige on. Võimalusi lisab kahepoolne mängulaud.

1500 küsimust puudutavad otseselt või kaudselt kõike, mis seondub toidu ja toitumisega. «Toitude nimetused, nende päritolu ja valmistamine, toitaineline koostis, toidu- ja toitumissoovitused, Eesti ja teiste maade toidud, toidunõud ja -pakendid, aga ka toidu ohutus, seedimine, ainevahetus, toitumisega seotud haigused ning liikumine,» loetleb Pitsi. Lisaks võib leida küsimusi, mis kuuluvad hoopis kaunite kunstide valdkonda, ent on mingil määral ikkagi toidu või selle nimetusega seotud.

Mäng on koostatud kolmes raskusastmes, et korraga saaksid mängida eri vanuses ja erinevate teadmistega inimesed. Pitsi sõnab, et «Reis ümber söögilaua» on hariv ajaviide pereringis ja sõpradega, aga seda saab kasutada ka lasteasutustes ja koolitundides.

Ligi kaks aastat müügil olnud mängu kohta on Pitsi saanud ainult positiivset tagasisidet. Mõned korrad on ta ka ise mängijana oma loodud mängust osa võtnud, ent kuna ta enamikke küimusi-vastuseid mäletab, pole see eriti mõttekas. Peale selle on tal hirm mõne seni avastamata vea ees. «Alati on väike hirm, ega trükikurat midagi sassi ei ole ajanud. Seetõttu ma väga enda kirjutisi ja muud, mis on trükis ilmunud, üle lugeda ei taha,» märgib ta.

Kaitse Eestit seltsimees Puu eest

Kolm sõpra – Taavi Emajõe, Argo Ingver ja Madis Sulg – on aastaid koos lauamänge mänginud. Ühel hetkel tekkis neil mõte ka ise midagi valmis teha. Nii jõudiski eelmise aasta jõulude eel huvilisteni mäng «Seltsimees Puu Eestit vallutamas».

«Korraga jäi silma päris palju erinevaid (nii väga tõsiseid kui ka äärmiselt absurdseid) sündmusi ja arenguid poliitmaastikul,» sõnab Emajõe mängu idee tekke kohta. «Lähenevatel Euroopa Parlamendi valimistel oli kandidaate, kes lubasid kaotada maksud ja sellega suurendada Euroopa Liidu eelarve sajakordseks; peaminister otsustas täitsa ise eurovolinikuks hakata; Tallinnas valmistuti nii tuliselt linnapoe avamiseks ja austatud linnapea keeldus süstemaatiliselt linnavolinike küsimustele vastamast; naftahinnad hakkasid kukkuma; USA-s panid mitmed teleajakirjanikud otse eetris ameti maha,» loetleb Emajõe inspiratsiooni käivitanud sündmusi.

Nii valmis mäng, mille eesmärk on taasvabastada Eesti müstilise seltsimees Puu käest, kes on vallutanud suurema osa maast, prii kantsina püsib veel vaid Kuressaare. Tegemist on poliitsatiiriga. Emajõe märgib, et tema jaoks on mängu eesmärk visata natuke nalja kohati absurdseks muutuvate ühiskondlike olukordade üle, «kus mingid inimesed hakkavad vaikselt juba oma ametipositsioonidel igasugust reaalsustaju kaotama».

Komplekti kuulub 165 mängukaarti, mis käsitlevad maailmas toimunut humoorikas võtmes. Pea  kõikide kaartidel olevate tekstide aluseks on päris uudislugu. Mäng valmis üheksa kuuga, selle aja jooksul tuli väisata mitmeid uudisteportaale. Kui esiti tuli palju infot peavoolumeediast, siis peagi jõudsid noormehed alternavtiivsemate allikateni, kust võis Emajõe sõnul leida väga ulmelisi uudiseid ja vandenõuteooriaid.

Enda välja mõeldud mängu mängisid noormehed loendamatuid kordi veel enne mängu lõplikku väljatulekut ja ka siis, kui mäng oli äsja ilmunud. «Praeguseks on aga kõik kaardid juba ammu teada ning efekt ei ole enam sama,» mainib Emajõe. Teistelt kuuldud muljed on olnud positiivsed, palju on uuritud võimaliku järjemängu kohta. Kritiseerijaid on pigem nende seas, kes pole ise mänginud, vaid näinud kaanepilti ja uurinud, kelleks mängu loojad ennast õige peavad, et selliste asjade üle nalja julgevad teha.

Kõik laulu- ja tantsupeole!

Kes oli esimene naisdirigent laulupeol? Mis aastal toimus esimene tantsupidu? Milline seos on Estonia teatril ja laulupeol? Laulu- ja tantsurahavana võiksime osata nendele ja teistelegi samateemalistele küsimustele vastata. Selleks on DADA lauamängude loojad koostanud Sten Weidebaumi idee järgi koguperemängu «Teel laulu- ja tantsupeole».

Mängu eesmärk on teha Eestile tiir peale ja kutsuda kõik peolised lauluväljakule või tantsustaadionile. Weidebaum selgitab, et põhitegevus on küsimuste-vastuste kaudu koguda uusi teadmisi ja neid teiste mängijatega jagada. «Mängijad saavad kindlasti uusi teadmisi laulu- ja tantsupidude pika ja väärika ajaloo kohta,» sõnab Weidebaum. Ta täpsustab, et vastama peab kolme teemablokki kuuluvatele küsimustele: laulupeo ajalugu, tantsupidude ajalugu ja üldine ajalugu. Ennekõike on lauamäng mõeldud laulu- ja tantsupeolistele, ent kuna küsimustel on vastusevariandid, siis võib seda mängida kogu perega. Weidebaum lausub, et iga ringiga suurenevad teadmised, seega võidavad kõik. Mäng kestab tund aega või natuke kauem ja mängijaid võib olla kuni kuus. Kui seltskond on suurem, saab võistkondadena mängida – ongi põnevam.

Enne täringu veeretamist tuleb mängijal vastata küsimusele. Just õiged vastused on need, mille eest on mängus võimalik punkte koguda. Küsimusi on kokku tuhat. Weidebaum märgib, et mängu loomise juures oli üks ajamahukamaid ülesandeid just küsimuste koostamine ja toimetamine.

Weidebaum on ka ise mängu sõprade-tuttavatega mänginud. «Esmapilgul on küsimused tundunud raskusi valmistavat, kuid siis ongi valikvastusest abi olnud,» ütleb ta. Weidebaum on seda meelt, et lauamänge pole kunagi küllalt. «Alati on tore avastada mõnd uut ja põnevat mängu, mis sobib kogu perele ja mis oleks ka kümnendal mängukorral põnev,» ütleb ta. Seetõttu ei välista ta, et ka laulu- ja tantsupeo teema saab tulevikus mõne mänguna jätku.