Soola-pipra asemel koka hingeenergia

Noored kokad ütlevad, et ei maitsesta toitu lihtsalt soola ja pipraga, vaid meeltega. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Roograhu noored kokad ütlevad, et ei maitsesta toitu lihtsalt soola ja pipraga, vaid meeltega ja panevad sellesse kogu oma hinge, et sööjat energiaga laadida.

Karmo Voolma (33) töötab Roograhu restoranis algusest peale. «See oli seitsmes juuli kaks tuhat üksteist,» teab ta Roograhu sadama restorani avamispäeva väga täpselt. Ühe põhjusena, miks ta samasse töökohta nii kauaks pidama on jäänud, nimetab ta stabiilsust ja häid suhteid. «Meil on omanikuga pigem sõpruskoostöö, vähemalt minule tundub, et meil ei ole kindlat hierarhiat paika pandud – pigem oleme sõbrad ja teeme koostööd,» sõnas ta.

Karmo selgitab, et kuigi eelmisele kokale, kes lahkus, Roograhus väga meeldis, ei sobinud hästi tööajad. «Tööpäev on pikk ja üllatusi täis, sest iga päev on täiesti uus päev,» selgitas Karmo. Ta lisa, et ise tuleb kogu aeg välja mõtelda uusi toite. «See on omaette energia, aga see on minu meelest ka selle asja võlu ja pluss,» sõnas Karmo.

Novembrist tuli Roograhusse uus kokk, Kaupo Kiiver (30). 2003 läks Kaupo Hiiumaalt ära, 2010 käis korraks kodusaarel tagasi ja viimati oli kolm aastat Austraalias. Nüüd tõi töö ta Hiiumaale tagasi. «Pakkumine Roograhusse tööle tulla tuli personaalselt ja kuidagi hästi,» ütles Kaupo.

Roograhus töötada meeldib Kaupole sellepärast, et asukoht on hea, interjöör on hea – milline vaade köögiaknast! «Kollektiiv on kihvt ja väga hea on töötada kui kõik on hästi ja pingeid väga ei ole,» lisab ta. See, et tööpäeva lõpus oled väsinud, on tema meelest normaalne. «See on iga tööga nii,» märkis ta.

Huvitava kokkusattumusena meenutab Kaupo, et Karmoga koos tegi ta oma esimese kokapraktika 12 aastat tagasi Käinas Liilia hotellis ja nüüd on nad jälle koos.

Karmo ütles, et kokkadena püüavad nad kogu aeg olla arenemisjärgus. «Iga päev tahame olla endast paremad ja paremad ja paremad, seetõttu teeme kogu aeg hästi palju tööd. Oleme uue kokaga leidnud, et oleme mõttekaaslased – tema saab minust aru ja mina saan temast aru – siit hakkab tulema huvitavaid asju,» kinnitab Karmo.

Kokatöö on kihvt!

Nii Karmo kui Kaupo teevad kõiki toite: suppe, salateid, praade, magustoite. «Absoluutselt kõike teen – ma ei tunne, et oleks mõni asi, millega ma hakkama ei saaks,» kinnitab Karmo. Eelistusi tal ei olegi – oleneb küll päevast, aga kõike on põnev valmistada.

Kaupo lemmikud, mida talle valmistada meeldib, on praed, nii lihast kui kalast. Parajasti on Kaupol käsil kõrvitsa-ingveri püreesupi valmistamine. «Kokatöö on ju kihvt!» ütles seitse–kaheksa aastat kokana töötanud noormees. Kokaameti kõige keerulisemaks osaks nimetab ta töö planeerimist – kui selle selgeks saad, siis võid kõike teha.

Karmo on viimasel ajal enda jaoks avastanud magustoidud. «Kuna eelmisel kokal olid magustoidud just väga tugevad ja me jäime temast nüüd ilma, pidin magustoidu poole enda peale võtma – see on see ala, milles ma end nüüd harin, et igasuguseid magustoite teha,» sõnas ta.

Näiteks seda täiuslikku creme brule`d, mida Roograhus saada võib, polnud Karmo kunagi varem teinud. «Täiesti esimest korda hakkasin tegema ja tuleb välja – minu meelest parim, mida ma üldse kunagi saanud olen,» pole ta oma kätetöö kiitmisel sugugi tagasihoidlik.

Prioriteedid paigas

Restorani üks prioriteete on kohalik, hiiumaine toit. Saare juurikakasvatajad, kalurid, lihatootjad – restorani soomlasest omanikul Jari Lindroosil on kõigi nendega väga hea koostöö. «Alguses oli vähe keerulisem, aga nüüd on sidemed olemas paljuski tänu Jarile, kes on sellega väga palju vaeva näinud,» ütles Karmo Voolma ja lisas, et see on restoranile väga suureks plussiks.

Roograhu eripära on ka see, et selle söögikoha uksed on erinevalt paljudest teistest lahti aasta ringi ja iga päev. Püsikülastajad, kellest mitmed käivad Roograhus söömas juba peaaegu iga päev, tulevad siia nii hea toidu, maja kui mere pärast.

«Tänu Jarile, kes on iga päev majas, on see maja minu jaoks juba nagu elusolend, koht omaette. Mitte lihtsalt söögikoht või sadam, vaid midagi enamat,» räägkis Karmo Voolma oma töökohast, kuhu tuleb meeleldi ka töövabal nädalal. «Sa tuled siia midagi suuremat tajuma, sest see koht pakub rohkemat, vähemalt mulle isiklikult, kui lihtsalt tööd või head toitu. Kes siin käib, see saab aru, et see laeng siin on kuidagi teistsugune.»

Kokaks pisikesest peale

Kaupo õppis kokaks Tallinna teeninduskoolis, väiksest saati on ta süüa teinud. «Väga paljud lähevad peale põhikooli kuskile kooli, et saada mingi amet endale, aga mulle meeldis kokata juba ammu-ammu. Olin väike poiss kui juba süüa tegin. Eeskujusid ei mäletagi – mulle on see lihtsalt kuskilt tulnud,» ütles Kaupo Kiiver.

Karmole meeldib ka kodus süüa teha, niipalju kui vähegi võimalik. Koos paariaastase tütre Mirteliga teevad nad kodus omaenda kokasaateid. «Räägime juttu, kuidas me neid asju teeme – sisuliselt nagu kokasaade. Kui keegi oleks eemal ja vaataks, saaks aru, mida ja kuidas me teeme,» selgitas Karmo Voolma.

Artiklit saab lugeda Hiiu Lehest.