Taani teadlased: kus asub «jõuluvaim»?

Jõulumeeleolu tekkimine ei sõltu tingimata ilmast. Foto: Joshua Paul/AP

Hiljutisest uuringust selgub, missugused aju osad mängivad kõige olulisemat rolli jõulutunde tekkimisel.

Taani teadlased tegid kindlaks aju osad, mis aktiveeruvad, kui mõtleme jõuludele, kirjutab ajakirja British Medical Journal jõuluväljaanne. Enda sõnul soovisid teadlased uurimistööga aidata neid inimesi, kes kannatavad «jõuluvaimu defitsiidi all», mida nad nimetasid ka «äh-jama-puha-sündroomiks». Peale selle oli nende eesmärgiks uurida lähemalt aju rolli kultuuripärandis oluliste pidustuste tähistamisel.

Katses osales kümme inimest, kellel on kombeks jõule tähistada ja kümme, kes ei ole veel kunagi jõule tähistanud. Teadlased jagasid katsealused rühmadesse nendega tehtud intervjuu põhjal.

Seejärel näidati uuringus osalejatele jõuluteemalisi ja neutraalseid pilte ning samal ajal uuriti nende aju funktsionaalse magnetilise resonantsi kuvamise meetodiga (fMRI). Jõule tähistavate katsealuste peas aktiveerus palju intensiivsemalt viis piirkonda, kaasa arvatud piirkonnad, mida seostatakse vaimsuse, liigutuste plaanimise ja teostamise ning näoilmete äratundmisega.

Teadlased eesotsas Kopenhaageni ülikooli neuroloogi Anders Hougaardiga kirjutavad, et nad soovivad oma uuringuga aidata «miljoneid jõuluvaimu defitsiidi all kannatavaid inimesi». «Jõuluvaimu täpse asukoha kindlaksmääramine on kõige olulisem esimene samm selle patsiendirühma aitamisel,» kirjutasid teadlased, kelle hinnangul ei ole jõuluvaimule veel täielikku teaduslikku selgitust leitud. Seetõttu peaks nendesse lõbusate ja intrigeerivatesse tulemustesse nende arvates esialgu samuti ettevaatusega suhtuma.

Edaspidi võiks Hougaardi ja tema kolleegide sõnul uurida seda, kuidas jõulumeeleolu erineb teistest pidustustega seotud emotsioonidest.