Prügistamine lokkab: keskkonnaamet koristas tonnide viisi jäätmeid

Suvel, kui hein lokkab ning puud ja põõsad on lehes, pole Lina tänava naabruses laiuvat prügilasu jalgteelt eriti näha. Praegu hakkab see möödujatele aga silma ja teeb tuska. Foto: Rannar Raba / Sakala

Prügistamine ei näita vähenemise märke, sest valdavalt leitakse kõrvalistest paikadest suurjäätmeid, segaolmejäätmeid ning remonttööde käigus tekkivat ehitus- ja lammutusprügi.

«Kui leiate metsast prügihunniku, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile, kes püüab saastaja kindlaks teha. Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, peab metsaaluse puhtaks tegema maaomanik,» selgitas keskkonnaameti jäätmete peaspetsialist Reet Siilaberg.

Reformimata riigimaa puhul on koristamise kohustus keskkonnaametil. Kui kohalikul omavalitsusel on kohustus korraldada olmejäätmevedu, ent ta pole seda teinud või on vabastanud teenusest üle 2 protsendi jäätmevaldajatest, peab koristuse eest tasuma omavalitsus.

Keskkonnaamet koristas sel aastal kolm objekti Harjumaal ning kaks Ida-Virumaal. Lisaks korrastati Pärnu, Rapla ja Tartu maakondades kokku kolm objekti. Enamasti leiti metsadest ehitus- ning segaolmejäätmeid, kuid leidus ka rehve ja elektroonikaromusid, mis olid viidud kõrvalisse kohta seisma. Suurim objekt oli Tartumaal, kust koguti kokku 44 tonni prügi, millest 30 tonni olid ehitus- ja lammutuspraht ning ülejäänu moodustasid segaolmejäätmed.

Lisaks tavajäätmetele koristas keskkonnaamet 2014. ja 2015. aastal kokku ligi 120 tonni ohtlikke jäätmeid. Ligi 100 tonni naftasaadustega saastunud pinnast koguti kokku kahelt Harjumaa objektilt ning mahajäetud väetiselaod likvideeriti Rapla- ja Läänemaalt.

Siilaberg tuletab meelde, et remonttööde käigus tekkiv prügi tuleb viia lähimasse jäätmejaama, kus enamasti võetakse vastu ka suurjäätmeid, muuhulgas mööblit. Olmejäätmete äravedu korraldab kohalik omavalitsus. Vanad rehvid saab tasuta ära anda rehviringluse ning rehviliiduga lepingu sõlminud ettevõtetele.