/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2009/08/24/225306t1he7ce.jpg)
Kuigi viimasel ajal on parkimistrahvide teemal olnud palju kära, on teenuse eest tasumata jätvaid inimesi tegelikult ülivähe ja nende mõju parkimisfirmade majandustulemustele pea olematu.
Parkimistrahvide mõju firmade majandustulemustele on marginaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas autoomanik sõlmib parklaga lepingu, kui tema maale sõiduki jätab? Kas selle eest peab maksma? Kuidas peaksid eraparklad saama infot autoomanike kohta, et neile trahviteateid saata?
Need kõik on olulised küsimused, kuid firmadele majanduslikus mõttes suhteliselt vähetähtsad. «Nende inimeste osatähtsus, kes parkimise eest maksmata jätavad, jääb kuhugi 0,4 protsendi kanti,» kinnitas Europark Estonia juht Karol Kovanen.
Ta täpsustas, et 1000 parkija kohta tehakse kaheksa trahvi, seega 0,8 protsenti. Kuid neist pooled langevad omakorda erinevatel põhjustel ära.
Sestap ei mõjutanud valestiparkijad firma möödunudaastast 39 miljoni kroonist käivet ega viie miljoni kroonist ärikasumit oluliselt. «See on marginaalne pool,» tunnistas Kovanen.
Parkimisäri on Eestis suhteliselt omapärane: tuleb leida kinnisvaraarendaja, kes ootab detailplaneeringut või ehitusluba, sõlmida temaga leping ning hakata esialgu tühjalt seisvat maalappi parklana pakkuma. Maaomanik saab osaliselt oma kulud kaetud ning parkimiskorraldaja teenib kasumit.