«Kõige suurem rõõm on teha teistele kingitusi. Paremat tunnet ei ole kui sa annad teisele kingituse ja ta naerab selle üle ja ütleb, et väga kihvt, aitäh. Mul hakkab siis süda kiiremini töötama ja keha läheb soojaks,» räägivad lapsed.
See, mida vanematele kinkida, on aga paras mõistatus ning nõuab tublisti nuputamist.
«Emmele ma kinkisin ühe küünla aga ma ei tea, mida ma issile kingin. Sussid võib-olla,» nuputavad lapsed.
Vanemate jõulusoovid on aga sageli lihtsat ning lähevad aasta-aastalt abstraktsemaks. «Terevisiooni» toimetaja Laura Kõrvits soovis eelmisel aastal, et laste toad oleks alati korras. Jõuluvana seda soovi kahjuks ei täitnud.
«Lastejaama" toimetaja Kadri Tiisel on saanud lastelt ise meisterdatud praktilisi asju - näiteks kuulub tema kingituste hulka poja meisterdatud kartulipress.
Vanemad on nõus, et kingitused on jõuluajal väga olulised.
«Ma arvan, et kui ühtegi kingitust ei tuleks, siis oleks nagu suvi, kus ei ole ühtegi päikeselist päeva. Kingitusi lapsed ootavad ja neid ootusi pole mingit põhjust mitte täita,» ütleb Rivo Saarna.
Vikerraadio saatejuht Lauri Hussar aga tunnistab, et keeruliseks teeb kinkimise asjaolu, et laste soovid muutuvad iga päevaga.
Küll aga on kindel see, et jõulud tulevad kingitustega, olgu selleks siis laulvad nukud, legod, kartulipressid, sussid või miski muu, mis rõõmu toob.
«Mulle tundub, et kink on oluline ja kingi tegemine on tähtis. Kui see on läbimõeldud ja südamest tulev soov kinkida oma isale sussid, siis see on sedavõrd ilus, et seda võib realiseerida mõnes ostukeskuses,» ütleb Urmas Vaino.