/nginx/o/2015/12/09/4781803t1h8b4c.jpg)
Eile Brüsselis lõppenud tippkohtumisel leidis Saksa kantsler Angela Merkel end teiste Euroopa Liidu liidrite surve alt oma toetuse pärast Venemaalt lähtuvale gaasijuhtmele, mis kardetavasti õõnestab veelgi Ukraina majanduslikku ja poliitilist stabiilsust.
Nord Streamile kavandatud laiendus tähendaks võimalust täiendava 55 miljardi kuupmeetri maagaasi suunamiseks Läänemere kaudu Venemaalt Saksamaale – ligikaudu sama palju, kui Gazprom praegu Ukraina kaudu transpordib.
Nii Brüsselis, Washingtonis kui Kiievis on Moskvat süüdistatud selles, et viimane üritab nn Nord Stream-2 abil võtta Ukrainalt viimased poliitilised hoovad ning ühtlasi hädavajalikud transiiditulud, kirjutab Wall Street Journal. Eile nimetas Ukraina president Petro Porošenko Nord Streami laiendust oma riigi «suurimaks mureks täna.»
Merkel asus aga gaasitoru kaitsele. «Ma tegin koos teistega selgeks, et see on kommertsprojekt, et sellel on erainvestorid,» ütles kantsler pärast tippkohtumist, kus tema seisukohti ründasid Itaalia peaminister Matteo Renzi ja Bulgaaria valitsusjuht Boyko Borisov, samal ajal kui Hollandi peaminister Mark Rutte Merkelile mõnevõrra tuge pakkus.
Gazpromi käes on 50 protsenti Nord Stream-2 konsortsiumist. Ülejäänu jaotub võrdsete osade kaupa selliste ettevõtete vahel nagu Royal Dutch Shell, sakslaste E.On ja Basf, austerlaste OMW ning prantslaste Engie.
Vaatamata erainvestorite kaasatusele seavad mitmed Euroopa ja Ameerika ametnikud ikkagi kommertskaalutlused küsimärgi alla, kinnitades et Venemaa olemasolevad transiiditeed – sealhulgas esimene Nord Stream ning Ukrainat läbivad torud – ei ole täisvõimsusel käigus.
«Minu vaatevinklist ei aita Nord Stream kaasa mitmekesistamisele ega vähenda energiasõltuvust,» ütles tippkohtumise eesistuja Donald Tusk. Aga ta lisas, et Euroopa Liit peab vältima küsimuse politiseerimist ning kontrollima, kas torujuhe on kooskõlas Euroopa Liidu seadustega, mis ei luba ettevõtetel kontrollida nii toru kui tarneid.
Merkel ütles, et kui Nord Stream-2 ehitatakse, tuleb leida ka lahendus, mis säilitaks Ukraina kui Vene gaasi transiidimaa rolli. «Selline on poliitiline soov,» ütles ta.