Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna
Tööandja peab töölepingu sõlmimisel teavitama töötajat tööaja korraldusest. Tööaja korralduse aluseks on üldjuhul ettevõttes kehtestatud reeglid töökorraldusele, milles määratakse kindlaks muu hulgas tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad.
Töölepingu seaduse järgi peab iga pikema kui 6-tunnise töötamise kohta ette nägema vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Üldjuhul loetakse see nn lõunapaus tööajast välja. Lisaks on tööandjal kohustus suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldada täiendavaid tööaja hulka arvatavaid vaheaegu.
Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad vaheajad loetakse tööaja hulka, ei muutu sõltumata vaheaegade arvust ja kestusest tööpäeva pikkus. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda.
Kuigi üldjuhul on tööandjal õigus muuta tööajakorraldust ühepoolselt, siis tööaja hulka arvatavate vaheaegade tööajast välja arvamine ei ole seadusega kooskõlas. See tähendab, et selline tööajakorralduse muudatus, kus täiendavad vaheajad loetakse tööajast välja ning selle arvelt tööpäev pikeneb, ei ole korrektne.