Amet hoiatab: jõulukinkide soetamisel ei tasu võtta maksekohustust

Jõulukinkide soetamisel ei tasu võtta tulevikuks maksekohustust. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Jõuluperioodil suunatakse tarbijaid tegema ka kingioste laenurahaga ning rõhutakse jõuluootuse emotsioonile. Tarbijakaitseamet hoiatab, et maksekohustusi ei tasu võtta kergekäeliselt isegi jõulukinkide ostmiseks.

Müügi suurendamise lootuses kasutavad kauplejad varasemast enam kaupade ja teenuste müümiseks erinevaid reklaamvõtteid. Suuremate ja kallimate, aga ka igapäevaste esemete puhul pakutakse näiliselt lihtsa võimalusena osta kaup järelmaksu, liisingu või laenuga.

Tarbijal on aga mõistlik pakkumistesse täpsemalt süüvida, et võetud maksekohustus ja tingimused ei osutuks hiljem üle jõu käivaks ebameeldivaks üllatuseks.

Nutiseadmete, kodumasinate ja teiste toodete ning teenuste järelmaksupakkumiste puhul on oluline teada, et reklaamlaused «telefon tasuta kätte», «saa tahvel kätte null euroga» või «maksma hakka alles kevadel» ja muud taolised väljendid ei ole lubatud.

Sellise pakkumise puhul puudub järelmaksu kasutamiseks sissemakse ning toote eest tuleb tasuda hiljem, kuid sellele lisandub üldjuhul intress ja tihti on tagasimakseperiood pikk ning toote eest makstav kogusumma suur. Pikaajalise rahalise kohustuse võtmist tuleb hoolikalt kaaluda, kuna vahel on lepingu kohustuslikuks tingimuseks tähtajalise kohustusega liitumine, näiteks järelmaksuga mobiiltelefoni ostmisel. Sellisest tähtajalisest lepingust varem vabanemiseks võib ettevõtja nõuda leppetrahvi.

Igasuguse rahalise kohustuse võtmisel on mõistlik endale tingimused selgeks teha. Ennekõike tuleb tarbijal endal hinnata, kas ta on hiljem võimeline võetud maksekohustust täitma. Parima pakkumise leidmiseks on hea enne laenu, liisingu või järelmaksu võtmist võrrelda Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe alusel erinevaid pakkumisi, sealjuures intressi, krediidi kulukuse määra ja lepingu sõlmimise tasu. Lepingutingimustega tutvumiseks tuleb võtta aega.

Kui kalliks võetud kohustus kokkuvõttes läheb, näitab krediidi kulukuse määr, mida väljendatakse protsentides. See näitab kogukulu aastas ja selle saamiseks arvestatakse laenuks võetud raha summat, tagasimaksmise aega, intressi protsenti, lepingutasu ja muid lepinguga kaasnevaid kulusid. Mida väiksem protsent, seda odavam on laen. Sellesse ei arvestata viiviseid ja muid lisatasusid, mis võivad kaasneda maksetega viivitamisel.

Oluline on teada, et finantsteenuse pakkuja peab tarbijale andma lepingudokumendi või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbijal on õigus sõlmitud lepingust taganeda 14 päeva jooksul pärast selle sõlmimist. Sellisel juhul ei pea tarbija taganemist laenuandjale põhjendama, kuid peab tasuma intresse perioodi eest, mil laenuraha oli tema käsutuses.

Samas juhul, kui toote eest on võimalik tasuda osamaksetega, ei pruugi tegemist olla finantsteenusega. Kui intressi ja muid tasusid maksetähtpäeva edasilükkamisega ei kaasne, siis ei kohaldu finantsteenuse nõuded. Samas ei ole tarbijal üldjuhul õigust sellisest tehingust ka 14 päeva jooksul taganeda.

Kui tegu on finantsteenusega, on tarbijal õigus laen tagastada ennetähtaegselt kas osaliselt või täielikult. Sellisel juhul ei pea krediidi kasutamata jätmise aja eest tasuma intressi ega muid kulusid, sealhulgas leppetrahvi. Laenuandjal on õigus küsida hüvitist, milleks on 0,5 protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast, kui see periood on lühem kui üks aasta. Kui tegemist on pikema perioodiga kui üks aasta, siis on hüvitiseks üks protsent tagastatavalt laenusummalt. Samuti oleks hea tarbijal selgeks teha, millistel tingimustel on tal õigus maksepuhkusele ning millised on võimalused makseraskuste korral.