Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs hoiatas, et euroala riigid riskivad investeeringute eemalepeletamisega, kui ei kasuta praegust Euroopa Keskpanga (EKP) stiimulitest tulenevat tsüklilist taastumist majandusreformide rakendamiseks.
Läti keskpankur ärgitab liikmesriike kärbetele
«Et EKP rahapoliitikast täit kasu lõigata, peavad valitsused struktuursete reformide rindel palju enam ära tegema,» ütles Rimšēvičs (50). Tänu kasinusele ja eelarvekärbetele hakkavad erainvestorid «nendesse majandustesse investeerima ning tekitavad rohkem töökohti ja tarbimist.»
EKP president Mario Draghi ja tema kolleegid on korduvalt öelnud, et keskpanga stiimulid loovad tingimused rakendamaks reforme, mis võivad teha tsüklilisest taastumisest struktuurse, kirjutab Bloomberg Business.
Mõned poliitikategijad, Bundesbanki president Jens Weidmann nende hulgas, on ent öelnud, et odav raha võtab valitsuste pealt ära surve teha valusaid ja ebapopulaarseid otsuseid.
Läti keskpankur tõi teistele eeskujuks oma kodumaa, kus rasketele finantstingimustele vaatamata meetmeid rakendati. Pärast seda, kui Läti oli sunnitud 2008. aasta lõpus leppima Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) abiga summas 7,5 miljardit eurot, tõstis Läti makse, vallandas riigitöötajaid ja kärpis kulutusi.
Läti kasinusmeetmed võrdusid IMFi programmi vältel enam kui 15 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust (SKT), samal ajal kui majandus kuivas viiendiku võrra kokku ning töötus neljakordistus ligi 20 protsendini.
Käesoleva aasta kolmandas kvartalis kasvas Läti majandus 3,3 protsenti, mis on kahe aasta kiireim tempo. Töötusmäär langes sama ajaga 9,7 protsendi peale.
«Läti kogemus on, et kui Lätil raha otsa lõppes, siis hakati mõtlema reformide peale,» ütles Rimšēvičs. «Kui välismaailm näeb, et riigil on raskusi eelarve tasakaalu viimisega ning ainus tee edasi on tõsta makse, siis miks peaks nad sellesse majandusse investeerima? Mina pigem ootaks, kuigi mul istuks pangakontol miljardeid ja miljardeid eurosid.»