/nginx/o/2015/10/24/4627709t1h1072.jpg)
Balti riikide ettevõtjaist on pagulaste oma ettevõttesse tööle võtmisele kõige rohkem vastu leedukad, Eesti ettevõtjate meelestatus on soosivaim.
Balti riikide ettevõtjaist on pagulaste oma ettevõttesse tööle võtmisele kõige rohkem vastu leedukad, Eesti ettevõtjate meelestatus on soosivaim.
Auditeerimis- ja raamatupidamisettevõtte Grant Thornton novembri lõpus tehtud uuringus Balti riikide ettevõtjate ootuste kohta järgmiseks aastaks küsiti ka valmisoleku kohta värvata Lähis-Idast saabuvaid pagulasi.
Kui Eestis andis küsitlusele vastanud ettevõtetest kokku 64 protsenti vastuse «kindlasti» või «võib-olla», siis Leedus oli sama suhtumisega 30 protsenti ning Lätis 42 protsenti ettevõtjaist, teatas ettevõte.
Leedu ja Läti ettevõtjad, kes pagulasi olid valmis tööle võtma, nägid neid pigem lihttöö tegijatena. Eestlased eristusid sellega, et pakuksid pagulasele esmajoones oskustöölise ametit. Kindlalt keelduks pagulasi tööle võtmast 40 protsenti Leedu, 26 protsenti Läti ja 12 protsenti Eesti ettevõtteist.